• OMX Baltic−0,29%273,04
  • OMX Riga−0,75%865,95
  • OMX Tallinn0,18%1 745,45
  • OMX Vilnius−0,01%1 053,89
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,23%8 203,03
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,14
  • OMX Baltic−0,29%273,04
  • OMX Riga−0,75%865,95
  • OMX Tallinn0,18%1 745,45
  • OMX Vilnius−0,01%1 053,89
  • S&P 500−0,28%5 712,69
  • DOW 30−0,61%41 794,6
  • Nasdaq −0,33%18 179,98
  • FTSE 1000,23%8 203,03
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,14
  • 15.01.15, 15:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Noop: Eesti ettevõtja edu seisab riigi taga

Eesti jääb teistele Balti riikidele tootlikkuses alla, sest riigilt ei tule firmadele nii palju raha, kui oleks vaja, ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop.
A. Le Coqi juht Tarmo Noop soovib, et riik toetaks tehnoloogia uuendamist.
  • A. Le Coqi juht Tarmo Noop soovib, et riik toetaks tehnoloogia uuendamist. Foto: Andras Kralla
Ilmekas näide on Noobi sõnul see, kuidas Leedus ettevõtteid aidatakse. “Leedu niinimetatud EASi kõige suurem meede on 350 miljonit eurot, millele panevad ka ettevõtted raha juurde. Sellega toetatakse uute tehnoloogiate soetamist, mis annab efekti tootlikkuses või innovatiivsuses. Kokkuvõttes teeb see miljard eurot, võrdluseks on Eesti riigieelarve tervikuna kaheksa miljardit,” rääkis Noop.
“See on ikka tõsiselt suur raha, mis Leedus ettevõtetele tehnoloogia uuendamiseks läheb. Eestis on selle koha peal null, nii et ei tasu siis imestada, et Leedu ettevõtted on kvaliteedis ja hinnas meist mööda läinud,” lausus Noop.
Ta märkis, et väiksemas Lätis saavad ettevõtted tehnoloogia uuendamiseks 50 miljonit eurot, mis on samuti kiiduväärt.
“Meil on igasugused teadusarengu- ja messitoetused – väikesed toetused, mis ei loo fundamentaalset asja. Läbimurre algab tehnoloogiast,” lisas Noop. “Riik peaks järjest rohkem mõtlema, kuidas tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. Ettevõtted peavad ju kogu heaolu kokkuvõttes kinni maksma: riigieelarve, palgad ja investeeringud.”
Eksporti aitaks tema sõnul suurendada, kui riik toetaks uuele turule sisenemist, näiteks kampaania tegemisel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 11:00
Prognoos: millised muutused toimuvad aktsiaturgudel, kui USA presidendiksvalitakse Kamala Harris?
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele