OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 5000,03%5 747,16
DOW 300,54%42 403,33
Nasdaq −0,2%18 154,71
FTSE 1000,43%8 320,76
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,07

OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 5000,03%5 747,16
DOW 300,54%42 403,33
Nasdaq −0,2%18 154,71
FTSE 1000,43%8 320,76
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,07

21.01.15, 09:05

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lõhmus: frangi kallinemine toob kaasa hinnalanguse

Šveitsi frangi kallinemine on senimaani peamiselt isikliku šokina mõjunud, ütles Šveitsis elav LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus. Suurimat kahju on oodata riigi turismisektoril, importkaupade hinnad aga tõenäoliselt langevad.

Eliisa Matsalu-Alaküla

LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus. Foto: Eiko Kink

LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus ütles, et Šveitsi frangi kallinemise mõju hindadele võtab veel väheke aega ja näha on alles üksikuid esimesi märke. Küll aga on varsti Šveitsis oodata imporditud kaupade, näiteks bensiini, tarbeesemete, autode ja elektroonika hindade langust, nagu juhtus Lõhmuse sõnul ka aastatel 2009–2011, mil samuti frank euro suhtes kallines.

Praegu on Lõhmuse sõnul suurim mõju pigem just isikliku šoki tasandil, kui avastati, et eurodes on järsku kõik umbes 20% kallim. „Toit ja teenused olid Šveitsis võrreldes näiteks naabri Itaaliaga niigi oluliselt kallimad,“ ütles ta.

Tasub teada

Šveitsi frangi lugu

Frangi ülempiir euro suhtes kehtestati 2011. aasta 6. septembril, kuna frank oli liiga tugevaks läinud ning Šveitsi keskpank kartis seetõttu majanduslangust ja deflatsiooni.

Möödunud nädalal kaotati ülempiir ja frank kallines euro suhtes päevaga umbes 30%.

Šveitsi keskpanga valuutareserv vähenes neljapäevase üllatusliku otsuse järel 12% ehk umbes 60 miljardi frangi võrra. Detsembri andmete järgi oli Šveitsi keskpangal 495,1 miljardi frangi väärtuses välisvaluuta reserve. 73% reservidest hoiab keskpank riigivõlakirjades ja 16% aktsiates.

Keskpank alandas ka teatud hoiuste intressimäärasid. Kui möödunud kuul viidi need esimest korda pärast 1970. aastat negatiivseks, siis nüüd kärbiti veel 0,5 protsendipunkti võrra -0,75%-le.

„Šveitslased on frangi kallinemisega õnneks harjunud, see on juba teistkordne minu sealelamise aja jooksul. Vahe on selles, et seekordne kallinemine toimus ühekordse järsu hüppena,“ rääkis Lõhmus.

Lõhmus märkis, et suurim kannataja on tõenäoliselt turismisektor, samas tunneb tavaline palgasaaja ennast kindlasti jõukamana. Lõhmuse sõnul on Šveitsi suurettevõtlus sageli globaalne ja ekspordib dollarite eest ning dollari hiljutine ja jätkuv tugevnemine on müüki toetanud.

Lõhmus lisas, et Šveitsi globaalne probleem on perfektsus, samas kui suur maailm on mitteperfektne ja paljude probleemidega. „Väike osa mitteperfektse suure maailma kapitalist otsib alati turvalist varjusadamat. Perfektsemat paika kui Šveits on raske leida, seetõttu saaks Šveitsi frangi langusele panustada üksnes lühiajaliselt,“ ütles ta.

Eliisa Matsalu-Alaküla

Rain Lõhmus

Seotud lood

Sisuturundus

19.09.24, 13:51

Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas

Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.