Põllumehed ennustavad vastuolulist aastat

Rekordsaak kaotas suure turu

Euroopa põllumajanduses oli mullu rekordite aasta. Vene turu ärakukkumine lõi aga valusalt just Euroopa piimandusturgu.

Viljasaak ulatus esialgsete hinnangute kohaselt rekordilise 317 miljoni tonnini, suure koguse taga olid nii mullused soodsad ilmastikuolud kui ka suurenenud külvipind.

Piimatoodang ulatus samuti rekordilise 146,4 miljoni tonni, mis koos augustis kehtima hakanud Venemaa impordikeeluga tõi kaasa piimahinna languse.

Venemaale eksporditakse ELis toodetud piimast 1,4 protsenti, Venemaa lähinaabritel nagu Eesti, Läti, Leedu ja Soome on see number tunduvalt suurem.

Võiekspordist läheb Venemaale ligi 25%, kaks kolmandikku sellest tuleb Prantsusmaalt ja Soomest.Juustuekspordist moodustas Venemaa osakaal kolmandiku ning ELi kogu juustutoodangust moodustas Venemaa osakaal 2,6%.

Lahendus on uute turgude leidmises

Põllumajandusminister Ivari Padar:

Ma ei tee erilisi illusioone ning minu arvates tuleb keeruline aasta. Eriti just aasta esimene pool. Kui me räägime uutest turgudest, siis protsess käib, olgu selle protsessi verstapostideks kas või Hiina asepõllumajandusministri külastus. Tegutseme ka Jaapani suunal ja järgmisel aastal sõltubki palju nii uute turgude leidmisest kui ka sellest, mis üldse hakkab rahvusvahelises plaanis toimuma. Aga ma ütlen, et Venemaa turule naasmisel tuleb ikka enne üheksa korda mõõta.Kuid samas moodustab Venemaa osakaal Eesti toiduainete ja põllumajandussaaduste ekspordis 19 protsenti. Isegi kui Venemaa turg taastub, on alternatiivturgude otsimine jätkuvalt oluline teema ja kriisi valguses tuli välja ka meie enda süsteemi nõrkus. Põllumehel on nimelt vähe asja tarneketi ülemistesse osadesse ehk kuigi maksame jaanuaris piimandussektorile täiendavalt välja 7 miljonit ­eurot, on selge, et seni, kuni töötlev tööstus võib suvaliselt käituda, on selline toetamine nagu sõelaga vee kandmine.Ekspordile orienteeritud töötleval tööstusel on tõesti ääretult keeruline, sest hinnad on all. Kuid siseturule orienteeritud töötlev tööstus on hästi ära kasutanud madalaid piimahindu ja kompenseerinud aasta alguses olnud kõrged kokkuostuhinnad. Seega on tõsine mõtlemiskoht, kuidas parandada piimandussektori struktuuri, et põllumeestel oleks võimalik tarneahelas ülespoole liikuda ja oma toodangut paremini kontrollida. Uues maaelu arengukavas on selleks võimalused loodud ja ainuüksi ühistulise piimatöötlemise arendamiseks on eraldatud 18 miljonit.Enne ei arene midagi, kui tootjatel pole kindlat sihti. Üks on selge – ministeerium ei hakka ühistegevusega tegelema. Ministeerium loob vaid võimalused selleks, ehk siis otsustama peavad ikkagi põllumehed. Tõsi küll, meil on põllumajandus kontsentreerunud ja tootjaid on jäänud varasemaga võrreldes vähemaks, kuid samas on tõusnud ka kvaliteet. Kui varem arvati, et ühistust saab kõrget hinda, siis nüüd on aru saadud, et ühistu pakub eelkõige stabiilsust.Põllumehed on kurtnud ka top-up toetuste puudumise üle, kas algav aasta toob selles vallas midagi uut? Top-up toetused on eelarvest väljas juba 2013. aastast ja neid ei tõstetud sisse ka praeguse valitsuse koalitsioonilepingusse. Minu siht oleks, et top-up’i rahad oleksid eelarves tagasi 2016. aastal.