Tööohutus algab organisatsioonikultuurist

Nii pöörataksegi palju tähelepanu füüsilistele parameetritele, mis on küll vajalikud, kuid selle juures ei tohi ära unustada, et üsna palju saab alguse organisatsiooni sees valitsevast suhtumisest, kirjutab 29. jaanuari kuukiri Tööstus.

Töötervishoiu seotust organisatsioonikultuuriga puudutas pikemalt ohutuse aastakonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli dotsent Marina Järvis. “Pole midagi olulisemat organisatsioonikultuuri rollist ohutu töökeskkonna kujundamisel,” jäi tema ettekande põhiteesiks.

Hierarhia kujunemine

Järvis selgitas alustuseks, mida üldse kujutab endast organisatsioon. “Organisatsioonid koosnevad ühise eesmärgi nimel tegutsevatest inimestest,” rääkis ta. Tavapäraselt kujuneb organisatioonis hierarhia, mis omakorda kujundab organisatsioonistruktuuri. Organisatsioonikultuuriks nimetatakse väärtuste, hoiakute, tõekspidamiste ning käitumisviiside kogumit, mida peetakse õigeks ning õpetatakse organisatsiooni uutele liikmetele. Reeglina võetakse organisatsioonis omaks need väärtused, millesse usub juht.

“Siiski ei piisa töökeskkonna ohutumaks muutmiseks vaid heast ja ohutusele tähelepanu pööravast juhist, vaid töökeskkonna parendamisse tuleb kaasata kõik töötajad,” tõi Järvis välja. Muudatuste läbiviimisel on oluline vastata küsimusele, milleks seda tehakse. Ohutu ja tervist toetava töökeskkonnaga saavutab olukorra, kus tuleb ette vähem õnnetusi ja kutsehaigusi, töötajatel on väiksem stressitase ning nad tunnevad suuremat rahulolu.

“Lisaks saavutame stabiilsema töökvaliteedi ning töökliima paranemise. Majanduslikult on olulised väiksemad ravikulud ning ettevõtte parem maine, mis loob lisaväärtust brändile. Tooted on kõrgem kvaliteediga, tootmisel tekib vähem jäätmeid ning ka tootmiskulud on väiksemad. Tõuseb töötajate motivatsioon ja efektiivsus, tekib parem firmasisene mikrokliima ning paranevad suhted kogukonnaga,” loetles Järvis hüvesid. Tema sõnul tuleb jagada juhiseid. Järvis selgitas, et tervislik töökeskkond põhineb tööandjate, töötajate ning ühiskonna kooskõlastatud tegevusel.

Kõigi ühiseks eesmärgiks on inimeste heaolu tööl

“Ideaalis peaks ettevõtetes välja kujunema tööohutuskultuur, mis peegeldab väärtusi ja pühendumist töötervishoiule ja -ohutusele organisatsioonis, samuti hoiakuid ja ohutuid käitumisviise,” lisas ta. Väärtuste alla kuuluvad sealjuures nii tehtavad otsused, ettevõetavad tegevused ning tehtud valikud.

Järvis tõi välja, et tänapäeva intelligentse organisatsiooni alustaladeks on õppimine, heaolu ning meeskonnatöö. Töötaajate rahulolu ja pideva arengu saavutamiseks on oluline, et neil oleks arusaam oma tööst, sellest, miks nad midagi teevad. Selle arusaama kujundamiseks on olulised selgelt formuleeritud juhised.

Individuaalselt nokitsemiselt on edasi liigutud meeskonnatööle – vajalik on hoida häid suhteid töötajate vahel ja mitte panna neid omavahel konkureerima. Otsuste ja muudatuste kavandamisel tuleks võimaluste piires kõiki kaasata, lasta neil avaldada oma arvamust. Töötajatel on õigus kõigil oma töö etappidel saada abi ning tagasisidet tehtud töö kohta – see viib arengut soodustava õhkkonnani. Järvis nentis, et hoolimata muutunud töökorraldusest ja uutest tehnoloogilistest abivahenditest on inimeste põhiolemus jäänud siiski samaks.

“Töötajad vajavad tänapäevalgi tööülesannete täitmisel nii juhendamist kui ka järelevalvet ning kontrolli,” sõnas Järvis. Tänapäeval pööratakse tähelepanu ka töötajatele vaimsele tervisele. “Selle hoidmisel on organisatsioonikultuur veelgi olulisem,” ütles ta. “Loodetavasti jõuame innovaatilise ohutuskultuuri kaudu ja selle pideva täiendamisega hetke, kus töökeskkond on võimalikult ohutu ning toetab töötajate vaimset ning füüsilist rahulolu.”

Lugu ilmub 29. jaanuari kuukirjas Tööstus. Lisaks saad teada, kuidas arendus- ja teadustegevusse raha panustamine soodustab innovatsiooni, kuidas arenevad sündmused uue energiaarengukava vastuvõtmisel ja milliseid trende oodatakse tööstuses.

Lugu ilmub 29. jaanuari kuukirjas Tööstus. Lisaks saad teada, kuidas kas arendus- ja teadustegevusse raha panustamine soodustab innovatsiooni, kuidas arenevas sündmused uue energiaarengukava vastuvõtmisel ja milliseid trende oodatakse tööstuses.

Autor: Liis Konovalov, kaasautor