Saksamaa plaanib uut rahvusvahelist uudisteagentuuri, mis peaks võitlusesse asuma Venemaa agressiivse Euroopa-vastase propagandaga. Ainuke probleem on, et praeguse Saksamaa ringhäälingu Deutsche Welle töötajad pole riigi plaanist karvavõrdki vaimustuses, vahendab Wall Street Journal.
- Saksamaa tahab Vene propagandamasinale vastu hakata Foto: epa
Deutsche Welle plaanib hakata alates selle aasta aprillist eetrisse laskma ingliskeelseid saateid DWNews. Deutsche Welle president Peter Limbourg on öelnud, et kanali eesmärk on „trotsida Putini propagandat“.
Venemaa on oma propagandakanalit Russia Today ehk RT Euroopas jõuliselt laiendanud, lisades nii inglis- kui ka saksakeelseid programme. RT on uute veebisaitide ning saadete kaudu järjekindlalt mustanud Lääne meedia kajastust Ukraina sündmustest. RT toimetus on korduvalt kirjutanud, et USA on militaarselt sekkunud Ukraina sündmustesse. Washington on selle tagasi lükanud.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on uue uudistekanali DWNews pannud Venemaa propaganda vastu võitlemise keskmesse. Sel aastal tõuseb Deutsche Welle eelarve 2% 294 miljoni euroni. Arvestades, et Saksamaa esindab kasinuspoliitikat, on tegu märkimisväärse sammuga. Selle nädala alguses avas Deutsche Welle ka büroo Kiievis.
Kaotab objektiivsuse?
Kuigi võiks arvata, et kanali töötajad võtavad laienemisuudise rõõmuga vastu, on mitmed töötajad selle tulihingelised vastased. Kriitika, mida muuseas jagavad ka mitmed Saksamaa opositsioonipoliitikud, seisneb selles, et kanali avamisega proovib Saksamaa liialt sobituda Venemaa propagandamasinaga.
Saksamaa opositsioonilise Vasakpartei (Die Linke) liige Harald Petzhold lausus, et ta ei taha, et Deutsche Wellest saaks Saksamaa välisministeerumi suuvooder.
Saksa valitsus näeb uue kanali avamist aga kui relva Vene propaganda vastu. Saksamaa kultuuri- ja meediaminister Monika Grütters lausus möödunud aasta, et Deutsche Welle on on Saksamaa demokraatia „majakas ning mitmete inimeste jaoks võib see olla ainus ühendus vaba maailmaga“.
Ajakirjanikud on vastu
Deutsche Wellele on uus telekanal lühikese aja jooksul juba teine suur muudatus: eelmisel aastal ühines kanal Hiina televisiooniga, et jagada muusikauudiste ning äriuudiste sisu. Kriitikud, nende hulgas ka mitmed ajakirjandusaktivistid, süüdistasid, et kanal on ühinenud meediaorganiga, mis esindab repressiivset režiimi.
Hoolimata eelarve suurendamisest ei ole tõusnud Deutsche Welle ajakirjanike palgad. Deutsche Welle töötajate nõukogu esimees Klaus Enderle lausus, et paljud töötajad ei tea, mis nende tööga pärast käesolevat aastat juhtub. „On olnud pingeline ootamise aeg,“ lisas ta.
Protestid ja streigid on Deutsche Welle Berliini toimetuses toimunud alates detsembrist. Bonni toimetuse töötajad plaanivad streiki järgmisel kuul. Deutsche Welle pressiesindaja lausus, et streigid ja protestid on osa demokraatlikust protessist.
Deutsche Wellet vaatab ja kuulab igal nädalal 100 miljonit inimest. Kanal edastab saateid 30 keeles. Kanal sai alguse 1953. aastal Lääne-Saksamaal.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.