Rootsi valitsus tõrjub odavat laenuraha

Nagu Eestis, on ka Rootsis valitsus võla võtmise suhtes skeptiline – nii eelmine parempoolne valitsus kui praegune vasakpoolne valitsus. Eelmine valitsus hoiatas, et Rootsit ootab Kreeka saatus, kui valitsus ei keskendu eelarvedefitsiidi vähendamisele. Praegune valitsus väidab, et sai eelkäijalt pärandiks tühja kassa. Lisaks ütleb Rootsi eelarveseadus, et konjunktuuritsükli jooksul peab eelarve 1%ga SKPst ülejäägis olema.

Rootsi avaliku sektori võlg on veidi alla 40% SKPst, pool Saksamaa suhtarvust. Riigil on välisinvestorite silmis väga hea renomee ja need lausa rabaksid võimalusel Rootsi riigi võlakirju. Majanduses arvestatav investeerimisvajadus. Nii IMF, OECD kui reitinguagentuur S&P on viidanud, et praegune intressitase on haruldane hetk, et teha tuleviku majanduskasvu kindlustavaid investeeringuid.

Rootsis aga kardetakse samuti, et elanikkonna vananemine teeb tulevikus võla tagasi maksmise raskeks. Ent seda argumenti kõigutavad suur sisseränne, kus valdavalt on tegemist noorte inimestega, ning tendents pensionile minekut edasi lükata ja kauem töötada. Nii väheneb vajadus säästa.

Esmaspäeval alanes Rootsi kümneaastase tähtajaga võlakirja tootlus 0,57%-le ja viieaastase võlakirja tootlus 0,14%-le. Kui selline laenuraha hind tundub kõrge, siis võib riik laenata ka kaheaastase tähtajaga – sellisel juhul maksavad laenu andjad Rootsile peale – 0,15% aastas, kirjutab Dagens Industri.