Termopildistamine võib päästa tuleõnnetusest

Termograafia on meetod, mille käigus tehakse infrapunakaameraga detailne pilt hoone, seadme või eseme pinnatemperatuurist. Saadud pildis on analüüsimise lihtsustamiseks värvitud erineva temperatuuriga piirkonnad eri värvi. Nii on lihtne avastada ebaloomulikult soojad või külmad kohad, uurida temperatuurierinevusi detailsemalt ning siis teha juba vastavad järeldused, kuidas hoonete puhul tõhustada energia kokkuhoidu ja selle kaudu raha säästa, kirjutab 10. Veebruaril ilmuv Äripäeva erileht Oma Maja.

“Termopildistamine on tänapäevane meetod, mis aitab kindlaks teha maja, korteri või muu ehitise soojuslekke kohad, teenusest saavad kasu kõik. Kohe selgub, mis jahutab ja vähendab toa temperatuuri,” ütleb Anton Nesterov termopildistamist pakkuvast osaühingust IR Vision.

Ligi kümme aastat termopildistamise teenust pakkuva Termopilt OÜ juhataja ja asutaja Toomas Rähmoneni sõnul saab teenust soovi korral kasutada mitmetes valdkondades alates elektroonikaseadmete diagnostikast kuni ehitajate ja projekteerijateni välja. “Eestis on see valdkond jäänud väga ehituse spetsiifiliseks, meie klientideks on peamiselt ehitus- ja renoveerimistööde tellijad.”

Tavaliselt tekib hoone omanikul või haldajal huvi tellida termograafia, kui inimene hoones viibides tunnetab, et hoone on jahe või on selle küttekulud liiga suured. “Kui hoones on liiga külm, tuleb vahet teha, kas probleem on tuulekindluses või soojustuskihi paksuses ja külmasildades. Teisiti öeldes, kas toas läheb külmaks siis, kui välistemperatuur langeb, või pigem siis, kui väljas puhub kõva tuul. Viletsa tuulekindluse kahtluse korral soovitame termopildistamist kombineerida alarõhu testiga, mille kaudu saab vastuse ka tuulekindluse küsimustele,” selgitab Rähmonen.

Parim aeg mõõtmiseks – ühtlase temperatuuriga november

Termopildistamine kestab keskmise suurusega eramus tavaliselt umbes tunni, protsessi käigus kõnnib spetsialist termokaameraga, mis meenutab tavalist suuremat fotokaamerat, hoones ringi ning pildistab vajalike seinu ja piirdeid nii seest kui ka väljast. Oluline on otsene visuaalne kontakt, ent füüsiliselt pindade puutumine vajalik ei ole.

Kaamera annab Rähmoneni sõnul parima tulemuse siis, kui välis- ja siseõhu temperatuuride vahe on umbes 20 kraadi. “Seetõttu soojal suvisel ajal seda teha võimalik ei ole, samas päris suured külmad ka ei sobi, sest siis tekib inimestel termopilte vaadates kahtlus, et olukord on hullem kui tegelikult, sest soojusvahetus on väga intensiivne.” Ta lisab, et asjatundja oskab sellega muidugi arvestada, aga kuna pakutava teenuse üks osa on ka valminud termopildid kliendile, võib see tarbetut segadust põhjustada. “Oleme klientidele öelnud, et mõõdistamine tasub tellida sügisel, parimaks tulemuseks sobib hästi ühtlase temperatuuriga pime aeg hilissügisel ja varajasel talvel.”

Pildistamise ajaks ei ole Rähmoneni sõnul parim aeg ka veebruar ja märts, kuna öö ja päeva temperatuuride erinevused lähevad siis suuremaks ning lisandub intensiivne päike, mis tulemuste tõlgendamist raskendab. Ta ütleb termopildistamise aja ja selleks võimaliku valmistumise kohta nii: “Mida stabiilsem ja ühtlasem on hoone temperatuur enne pildistamist olnud, seda parem. Kindlasti tuleks vältida hoone mõõdistuseelset tugevat üleskütmist, sest ka sellisel juhul võivad tekkida pindadel segavad soojuslikud nähtused – tulemused hägustuvad tänu materjalide erinevale soojuslikule inertsile.”

Tänasel päeval on olemas erineva eristusvõimega kaameraid: kallimad profi­kaamerad, mis on keskmise sõiduauto hinnaga, ja odavamad, mis maksavad Rähmoneni sõnul ühe jalgratta hinna, annavad väiksema temperatuurivälja tõttu hägusamaid ja ebatäpsemaid pilte. “Uusim lahendus on termokaamerad, mis käivad mobiiltelefoni külge ja maksavad mõnisada eurot. Nendega professionaalset tööd teha loomulikult ei saa.”

Päästis suuremast tulekahjust

Toomas Rähmonen räägib, et nende ettevõtte kümneaastase tegutsemise jooksul on saanud selgeks, et kahjuks jäädakse termo­pildistamisega tihti hiljaks. “Kui maja on juba valmis, siis uhket kallist viimistlust enam maha võtma, et hoone soojustust parandada, ei hakata, probleemide kõrvaldamine läheks neetult kulukaks.” Seetõttu on ehitusjärgus hoonete puhul kõige õigem aeg kasutada soojuspildistamist faasis, kus hoone konstruktsioonosa on valmis, aga viimistlusega pole veel alustatud.

Lisaks soojapidavuse probleemidele võib termopildistamise kaudu hoone juures avastada veel mitmeid teisigi probleeme. “Üks markantseim näide toimus aastaid tagasi, kui käisin ühte maja pildistamas, kus küsimuseks oli nagu ikka soojapidavus, aga ülevaatuse käigus avastasin termokaameraga täiesti juhuslikult ühe tugevalt ülekoormatud harukarbi. Temperatuur oli seal saja kraadi ümber ning see puumaja elas nagu püssirohutünni otsas,” meenutab Rähmonen. Õnneks sai elektriprobleem hoones parandatud ning tuleoht kõrvaldatud, ent me ei tea, kuidas oleks asi lahenenud ilma soojuspildistamist kasutamata.

Klient saab nii fotod kui ka nõustamise

Toomas Rähmonen selgitab, et Termopilt OÜ teenus sisaldab termofotosid ning kirjalikku hinnangut ja analüüsi. Klient saab peale suulise nõustamise kaasa umbes paarkümmend pilti, raportisse lisatakse kõrvuti termopilt ning samast kohast tavaline pilt. Esmased märkused asuvad iga pildi juures eraldi. Seejärel järgneb kokkuvõttev osa, kus kirjeldatakse võimalikke probleeme, antakse hinnanguid. “Anname hinnangu, kuidas tundub piirete üldine soojapidavus, toome välja leitud külmasillad, seejärel selgitame, mis selle põhjustab ning lisame nõuandeid, kuidas kõike parandada, kust üldse mingeid piirdeid ja viimistlusi avada.” Kuna töö tegemise käigus mõõdetakse ära ka hoone sisekliima – selle õhuniiskus ja C02-tase, saab kokku päris ülevaatliku pildi, milline on hoone ventileeritus.

Teenuse hind on Rähmoneni sõnul kuni 150 m2 hoone puhul 150 eurot, suuremate puhul kuni 200 eurot.

Anton Nesterov IR-Visionist ütleb, et nende ettevõte pakub lisaks termopiltidele kliendile ka pildistamise ajal salvestatud infrapunavideot, mida näeb internetis YouTube'i portaalis, kirjalikke soovitusi ja nõuandeid kaasa ei anta. “Meie spetsialist jagab kohapeal nõuandeid soojuslekete ja nendega seotud probleemide kohta,” märgib Nestrov. IR-Visioni termopildistamise hind on 54 eurot.