• OMX Baltic0,39%261,65
  • OMX Riga−1,07%871,51
  • OMX Tallinn0,02%1 684,32
  • OMX Vilnius0,4%1 010,17
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,4%8 318,03
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • OMX Baltic0,39%261,65
  • OMX Riga−1,07%871,51
  • OMX Tallinn0,02%1 684,32
  • OMX Vilnius0,4%1 010,17
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,4%8 318,03
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,64
  • 10.02.15, 07:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti kaubavahetus vähenes

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 12,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 13,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,6 miljardit eurot, mis oli 126 miljonit eurot suurem kui 2013. aastal.
Eesti peamine ekspordi sihtriik oli mullu Rootsi, kuhu läks 18% koguekspordist.
  • Eesti peamine ekspordi sihtriik oli mullu Rootsi, kuhu läks 18% koguekspordist. Foto: epa
Statistikaameti teatel kahanes kaupade eksport mullu 2013. aastaga võrreldes 2% ja kaupade import 1%. Kaubavahetuse aastavõrdlust mõjutas enim 2013. aasta jaanuaris toimunud üksiktehing laevadega. Kui see kaubavahetusest välja jätta, siis jäi 2014. aasta kaubavahetus 2013. aasta tasemele.
2014. aastal oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus kaupade ekspordis 72% ja impordis 83%, võrreldes varasema aastaga jäi näitaja ekspordi puhul samale tasemele, kuid impordi puhul vähenes 1% võrra. Suurim ülejääk kaubavahetuses oli Rootsi ja Norraga ning suurim puudujääk Saksamaa ja Poolaga.
Peamised ekspordi sihtriigid olid 2014. aastal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), Soome (15%) ja Läti (11%). Rootsi eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Soome elektriseadmeid ning metalli ja metalltooted, Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid. Enim vähenes eksport Venemaale (216 miljoni euro võrra), Soome (138 miljoni euro võrra) ja Leetu (81 miljoni euro võrra). Venemaale eksporditi vähem mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Soome viidi vähem transpordivahendeid ning Leetu mineraalseid tooteid. Enim suurenes eksport Rootsi ja USAsse.
Kõige rohkem imporditi 2014. aastal kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Rootsist (11%). Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid ja elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ja transpordivahendeid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Enim vähenes kaupade sissevedu Suurbritanniast (136 miljoni euro võrra), Lätist (129 miljoni euro võrra) ja Leedust (91 miljoni euro võrra). Kaupade sissevedu suurenes enim Saksamaalt ja Rootsist.
Mullu eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (22% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Ekspordi vähenemine 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga oli peamiselt tingitud transpordivahendite (langus 161 miljonit eurot), keemiatööstuse tooraine ja toodete (langus 99 miljonit eurot) ning mehaaniliste masinate (langus 76 miljonit eurot) väljaveo kahanemisest. Enim kasvas elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu.
2014. aastal imporditi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid (19% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (11%). Impordi vähenemist mõjutas enim transpordivahendite (langus 264 miljonit eurot), mehhaaniliste masinate (langus 140 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (langus 30 miljonit eurot) sisseveo kahanemine. Samas suurenes elektriseadmete ja mineraalsete toodete import.
Ekspordihinnad langesid mullu võrreldes 2013. aastaga 2,6% ja impordihinnad 2,2%.
2014. aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 0,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. 2014. aasta detsembris võrreldes 2013. aasta detsembriga kasvas eksport 3% ja import 9%.
  • Foto: statistikaamet

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:38
Tele2 näide: põlvkondade vastandamine tööelus edasi ei vii, oluline on leida ühisosa
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele