Vähi: täna on rõõmupäev

„Tegelikult ma lootsin seda väga,“ tunnistas Vähi. „Olin veendunud, et Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsuse president Francois Hollande ei taha sõda Euroopas ja teevad kõik, et sõjategevus lõppeks. Mulle oli tänane päev rõõmupäev.“

Vähi ütles, et ei saa aru mõningatest Eesti poliitkommentaatoritest, kes on arvanud, et sõja jätkumine oleks parem kui selle lõppemine: et sõjakoldesse uute relvade tarnimine oleks lõpetanud sõja. "See sõda oleks võinud laieneda ka Eestisse ja ka siin oleksid  hukkunud tsiviilisikud, naised ja lapsed tuhandete kaupa,“ sõnas Vähi. Tema sõnul pole Eestis seni reaalset sõjaohtu olnud ning seda ka ei tule, kui me ise seda ei provotseeri ega loitsi sõda.

Nüüd on küsimus, kas need kokkulepped on püsivad ja tuleb rahu, arutles Vähi. „Ma usun, et Venemaa president Vladimit Putin on võimeline  lõpetama separatistide relvastatud tegevuse. Usun, et selleks on ka võimeline Ukraina president Petro Porošenko. Usun, et tulevad täiendavad kokkulepped rahu kindlustamiseks Donbassi, Donetski ja Luganski purustatud regioonide ülesehitamiseks ja Ukraina riigi ülesehitamiseks. See on rahuplaani täiendav ja oluliselt laiem kokkulepe ja selleks on planeeritud Ukrainale kuni 40 miljardi euro eraldamine."

Ukraina probleem peitub suuresti Ukrainas endas, tähendas Vähi.  „Eesti võttis kohe pärast NSV Liidu lagunemist kursi iseseisva riigi rajamisele ja ise hakkamasaamisele, integreerumisele Euroopaga. Ukraina tipp-poliitikute põhiline tähelepanu oli aga oma taskute täitmisel ja hiljem oligarhide omavahel kisklemisel.“

Ja miks  ei või suur rahuplaan tähendada vabakaubandusruumi laiendamist Portugalist Vladivostokini, küsis Vähi. "See oleks selle idee teostumine, mida ma uskusin 20 aastat tagasi ja selles on koht ka vabal, läänelikul ja korruptsioonivabal Ukrainal.“