Eesti poeketid ning seega ka tarbijad eelistavad siiani tavalisi kilekotte, mitte biolagunevaid. Kilekottide edasimüüjate väitel on nn ökokottide loodussäästlikkus hoopis müüt.
- Tavalised kilekotid on biolagunevatest kaks-kolm korda odavamad. Foto: Andres Haabu
Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Eestlased aga ostavad statistika kohaselt aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse paraku vaid väike osa.
Kiletoodete tootja AS Dagöplast tootmisjuht Ivo Aksli sõnab, et tootmismaht on neil viimastel aastatel kasvanud. Firma otse kaubandusettevõtetele ei müü, tehingud käivad hulgimüüjate kaudu. Aksli tunnistab, et neilt ostetakse nii-öelda tavapäraseid polüetüleenist kilekotte. „Teeme ka biolagunevaid, aga Eestis ei taha neid keegi turustada, sest pole ostjaid. Tooraine kalliduse tõttu on need kaks-kolm korda kallimad kui tavalised kilekotid,“ selgitab ta.
Loe
Äripäeva teemaveebist Kaubandus.ee, mis karuteene biolagunevad kotid loodusele teevad, mis vahe on erinevate kaupluste kilekottidel?
Seotud lood
Riigikogu kiitis 68 poolthäälega heaks valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse (358 SE), millega võetakse Eesti õigusesse üle nn kilekottide kasutamist piirav direktiiv.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.