Euroala sai kasvutõuke

Kuigi numbrid olid tagasihoidlikud, annavad nad lootust, et Euroopa Keskpanga värske stimuleerimisprogramm, nõrgenev euro, madalad naftahinnad ja pankade valmidus laenu anda aitavad sellel aastal majanduskasvu kiirendada.

Neljanda kvartali mõningane taastumine, millele aitas muuhulgas kasvuga kaasa ka Hispaania, toetab majandusteadlasi ja ametnikke, kes väidavad, et poliitiliselt rasked tööturureformid on ainuke viis, kuidas saavutada Euroopas kestvat majanduskasvu.

Saksamaa tegi vajalikud reformid ära juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Ekspertide sõnul on need reformid teinud riigi majandust konkurentsivõimelisemaks. Hispaania, kes tegi tööturu reformid ära juba 2012. aastal, on madalseisust tõusnud tunduvalt kiiremini kui Itaalia ja teised Lõuna-Euroopa riigid, kes on majanduse ümberkorraldamises aeglasemad olnud.

18 euroala riigi majanduskasv oli 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga kokku 0,3 protsenti, teatas reedel Euroopa Liidu statistikaamet. See oli veidi tugevam tulemus kui 0,2 protsenti, mida paljud majandusteadlased prognoosisid. Aasta algusest sai euroala 19. riigiks Leedu.

Aasta lõikes kasvas euroala majandus neljandas kvartalis 1,4 protsenti. See kasv on USA omast kõvasti nõrgem. Sealne majanduskasv oli samal perioodil 2,6 protsenti.

 

 

 

Valuutaala pikaajaline madalseis on ka kindlustunnet murendanud. Ettevõtted on nõrga majanduskasvuga harjumas ning on seetõttu investeeringute tegemisel ettevaatlikumad. Töötus püsib aga jätkuvalt rekordtasemete lähedal, mis hoiab tagasi ka majapidamiste tarbimist.

„SKP kasv peaks esimese poolaasta jooksul kiirenemist jätkama. Stimuleerimisprogrammi mõju hakkab varsti jõudma ka reaalmajandusse,“ ütles Schrodersi ökonomist Azad Zangana. „Samas on mitmeid riske, millega tuleb arvestada. Majanduskasv võib valmistada pettumuse juhul, kui majapidamised ja ettevõtted reageerivad Kreeka kriisile ja Venemaa ning Euroopa vahelistele pingetele negatiivselt.“

Saksamaa majanduskasv kiirenes 2014. aastal 1,6 protsendini. 2013. aastal oli Saksamaal majanduskasv vaid 0,1 protsenti. Madalad naftahinnad ergutasid sealset tarbimist ning statistikaameti sõnul tõusid oluliselt ka ettevõtete kulutused masinatele ja seadmetele.

Saksamaa kasvule aitas kaasa ka nõrgenev euro. See muutis niigi konkurentsivõimelised Saksamaa tooted maailmaturul veelgi konkurentsivõimelisemaks.

„Nõrgema euro tõttu on meie eksport nüüd küllaltki tugev,“ ütles ThyssenKruppi finantsjuht Guido Kerkhoff. „Positiivne inerts on järjest suurem.“

Saksamaa suutlikkus on euroala jaoks keskse tähtsusega. Sakslaste majandus moodustab 30 protsenti euroala 13,2 triljoni euro suurusest SKP-st, samuti on Saksamaa tähtsaim ekspordi sihtkoht riikidele nagu Austria, Holland ja Prantsusmaa. Saksamaa majandus taastus finantskriisist suhteliselt kiiresti, kuid alates sellest on kasv olnud ebaühtlane. See tekitab kahtlusi, kas riigi majandus võiks olla kogu piirkonna majanduskasvu veduriks.

„Möödunud suvel olin ma arengute osas veel väga skeptiline. Peamiselt tekitas muret Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt, mis õõnestas kindlustunnet,“ ütles Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoja peaökonomist Volker Treier.

„Ja kuigi maailmas on veel pingekoldeid, hakkame tagasi jõudma normaalsesse kasvuperioodi, millele aitavad kaasa madalad naftahinnad ning ekspordiks soodne vahetuskurss,“ ütles Treier. Eelmisel aastal saavutas Saksamaa eksport rekordi, ulatudes 1,1 triljoni euroni.

Prantsusmaa majanduskasv seevastu aeglustus ning Itaalia majandus ei ole laienenud juba 14. kvartalit järjest.

Pärast kolme kvartali pikkust majanduskasvu tabas ka Kreekat langus, mida võib seostada valimiseelse perioodi ebakindlusega. Ka Soome ning Küprose majandused olid languses.

Sarnaselt 2013. aastale kasvas Prantsusmaa majandus 2014. aastal kokku vaid 0,4 protsenti. Vaatamata presidendi Francois Hollande jõupingutustele on sealne majandus olnud juba pikka aega stagnatsioonis.

Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin pani vastutuskoorma ettevõtjate õlgadele ja ütles, et nad peaksid tugevamat kasvu juhtima. Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandas kvartalis aga 0,2 protsenti ning kasvasid 2014. aastal kokku vaid 0,3 protsenti.

„Mis on puudu Euroopal ja Prantsusmaal? Investeeringutest,“ ütles Sapin ning mainis, et kõrges töötusmääras on süüdi vähene kulutamine.

Prantsusmaa Väikeettevõtete Assotsiatsiooni juhtiv Francois Asselin süüdistas aga riigi jäika tööjõupoliitikat.

„Töötajast vabanemisel on väga palju piiranguid, seega pole ime, et tööle võtmisel ollakse ettevaatlikud,“ ütles Asselin.

Jaanuaris teatas Euroopa Keskpank, et alustab laiahaardelise stimuleerimisprogrammiga, mille raames ostetakse rohkem kui 1 triljoni euro väärtuses võlakirju.

Keskpanga ametnikud on aga tõdenud, et ainuüksi stimuleerimisest ei piisa ning riigid nagu Itaalia ja Prantsusmaa peavad senisest jõulisemalt majandusreforme läbi viima.

„Tõepoolest, kõige suurem risk on see, et valitsused ei tee omalt poolt piisavalt, et kindlustunnet tõsta,“ ütles EKP peaökonomist Peter Praet neljapäeval peetud kõnes. „Kui ettevõtted vähendavad üheselt oma kasvuprognoose, siis stimuleerimisprogramm ei pruugi loodetud tulemusi anda.“