Euroopa Liidu väävlidirektiivi jõustumisest Soome eksporditööstusele tekkinud kulud osutusid algselt arvatust väiksemaks, kirjutab Kauppalehti.
- Uute reeglite jõustumine tõi arvatust väiksema kulu. Foto: EPA
Kui väävlidirektiivi mõjudest 2008. aastal kõnelema hakati, hinnati sellest tekkivaid kulusid Soome eksporditööstusele 1,2 miljardile eurole. Nüüd hinnatakse kulu suurus alla 400 miljonile eurole. Metsatööstuse kulud on direktiivi jõustumisest olnud 65-90 miljonit eurot algselt rehkendatud 200 miljoni euro asemel.
UPMi logistika eest vastutav Jussi Sarvikas selgitas, kust vahe tuleb, lisaks sellele, et lobitegevuse eesmärgil lasti kuludel suuremana paista. Sarvikas viitas, et kütuse hind on vahepeal alanenud, Soome paberitööstuse ekspordimahud on vähenenud ja maanteediisli hinda arvatakse tõusvat. „Neist teguritest maaliti toona pilt, mis ei vasta tänasele päevale,“ ütles ta.
1. jaanuarist 2015 tohivad Läänemerel seilavad laevad õhku paisata ainult heitgaase, mille väävlisisaldus ei ületa 0,1%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.