Metsa kokkuostjate varju hoidev abimees

Tõenäoliselt on Olar Järvloo tehingute arvu poolest aktiivseim metsamaid vahendav eraisik Eestis. Möödunud aastal kauples ta pea­aegu 800 kinnistuga. See tähendab, et ta peaks käima iga päev mitu korda notaris, ka puhkepäevadel ja pühadel.

Järvloo eelmisel aastal vahendatud kinnistute kogupindala oli kaks korda suurem kui Pärnu linn. Tema olulised kliendid on välismaiste omanikega firmad, kes siin aktiivselt metsamaad kokku ostavad.

Järvloo läheb ärevaks, kui talle helistan. Ärihuvide kaitsmiseks üritab hoida iga hinnaga madalat profiili. Lootes artikli ilmumist peatada, võtab ta pärast intervjuud ühendust ja ähvardab: “Tahate edasi minna selle sõuga? Andke minna! See tuleb päris valus teile… Ma veel kord ütlen, see asi ei lõpe hästi teile!” Seevastu iseloomustavad temaga koostööd tegevad maaärimehed teda kui meeldivat persooni, kellel on ülimalt kõrge stressitaluvus ja töövõime.

Kirju taustJärvloo taust on kirju, tal on olnud mitu kohtuasja. Näiteks on ta pidanud kohtulahinguid maksuametiga ja vaielnud käibemaksu tasumise üle. Vestlusest inimestega, kes on oma maatüki Järvloole müünud, selgus, et sageli võtsid maaomanikega ühendust eri firmade esindajad. Suheldi seni, kuni müügihinnas kokku lepiti. Notarisse ilmus aga hoopis Järvloo või tema esindaja.

“Ega ma ju ei teadnud, et ta on sadu kinnistuid kokku ostnud. Mõtlesin, et see on tal esimene,” kõneleb hiljuti Tapa vallas Patika külas oma kinnistu müünud meesterahvas. Ta ei soovi oma nime avaldada, ent tema maatükk kuulus Inforegistri andmetel vähemalt märtsi lõpus Järvloole. Müüja lisab, et suhtles Järvlooga alles notari juures: “Algul oli mingi firma selle taga, aga hiljem ostis eraisik.”

Ise igale poole ei jõuagi

Inforegistri andmetel müüs hiljuti ka ettevõtja Arno Hirtentreu Padise vallas Keibu külas asuva väikese maatüki Järvloole. Hirtentreugi ütleb, et kohtus Järvlooga alles notaris. “Kellega ma telefonis rääkisin, oli ettevõte, aga võib-olla oli tema palgal keegi meeldiv naisterahvas, kes mulle helistas,” räägib ta.

Ilmselt on Järvlool vahel nii palju tehinguid ühele päevale sattunud, et ta alati ei jõuagi ise notarisse. Äripäevale väideti, et siis käib notaris tema volitatud esindaja, näiteks poeg. Sellest võib järeldada, et Järvlooga teeb koostööd mitu metsa kokkuostu- ja vahendusfirmat, mille töötajad peavad tema eest ostuläbirääkimisi.

Üheks selliseks ettevõtteks võib olla Eesti Metsameister OÜ, mis on möödunud aastal enamiku kinnistuid müünud Järvloole või tema abikaasale Malle Järvloole. Metsameister OÜ juht Taavi Lellep sõnas, et ei saa Järvlooga seonduvast detailsemalt rääkida, sest see ohustab nende koostööd. Küll aga kinnitas ta oletust, et tõenäoliselt pole nad ainsad, kellega Järvloo koostööd teeb.

Metsameistriga sarnastes metsavahendusfirmades on tööl kümneid, kui mitte sadu töötajaid, kes püüavad päev läbi telefonis maaomanikke veenda, et nad oma kinnistu müüksid. Vahel võivad anda oma maa soodsalt ära need, kes on ajutiselt rahahädas, või räägitakse auk pähe mõnele üksi jäänud vanainimesele. Seejärel saab maa omanikuks Järvloo.

Tegutsenud turul kaua

Maa ostuga tegeleva ettevõtte Metsatervendus OÜ juhatuse liige Ants Erik ütleb, et teab Järvlood ammusest ajast: “Tegu on vahendajaga. Pean tunnistama, et mõni üksik kinnistu on ka tema käest ostetud. Me ikka katsume vahendajate teenust võimalikult vähe kasutada, sest ma näen, et see pole õiglane, kui sa ostad tüki ja müüd homme kohe maha. See on minu arvates liigkasuvõtmine.”

Välismaa omanikega siinseid kokkuostufirmasid selline praktika ei häiri. Eesti Era­metsa Liidu juhataja Aira Tossi sõnul on eraomanikest Eesti suurim metsaomanik Stora Enso osalusega ettevõte Tornator OY, millele Eestis kuulub samanimeline osaühing. See firma on ühtlasi Järvloo suurimaid kliente.Tornator Eesti juhatusse kuuluvad Arto Juhani Huurinainen, Henrik Valdemar Nieminen, Matti Olli Juhani Kuusisto ja eestlane Riido Rosin. Viimane väidab, et lisaks Stora Ensole (osalus Tornator OYs 41%) ostavad ettevõtte alt Eesti metsa kokku erinevad pangad ja fondid.

Teiseks suureks siinsete maade kokkuostjaks on Luksemburgi fond Dasos Timbinv 2. Viimase esindajaks Eestis on ettevõtte Palumetsa OÜ, mille juhatuse liige on Soome kodakondsusega Sami Petteri Veijalainen.

“Mets peab kasutuses olema”

Rosin nendib, et Eesti metsa müümine välismaalastele on emotsionaalne teema. “Ma jätan poole valimata, kas olen selle poolt või vastu. Aga ma olen selle poolt, et maa peaks kasutuses olema. Oma maad me vähemalt kasutame.”

Rosina sõnul pole neil Järvlooga lepingut. “Ta tegutseb sel turul aktiivselt ja ta on meile mitmeid kinnistuid pakkunud. Ta teab, et oleme investeerimas ja ostmas, muidugi pole me Eestis ainukesed. Ta paneb oma pakette kokku ja vaatab, kuidas parema hinna saaks. See on äri,” ütleb Rosin. Tema sõnul on Järvloo justkui komplekteerija, kes ostab eri piirkondadest maad kokku, paneb kokku 300–400 hektari suuruse paketi ja müüb selle suurettevõtetele edasi.

Ehkki Järvloo ärihaare on hämmastavalt suur, tegutseb ta enda sõnul füüsilisest isikust ettevõtjana. Milliseid eeliseid annab sel viisil maadega kauplemine, ei oska üksi temaga tehinguid teinud isik vastata. “Ma olen endale ka seda sama küsimust esitanud, aga ausalt öeldes ma ei ole välja nuputanud, miks ta nii teeb,” on Erik nõutu.