Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus saata Eesti-Vene piirilepped riigiduumasse ratifitseerimiseks sündis pärast Minsk-2 kokkuleppeid, mis polnud juhus, rääkis
Postimehele Venemaal mõjukas töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr ŠohhinŠohhini sõnul otsustati kahe äriühenduse, töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt avaldada survet poliitikutele muu hulgas sellepärast, et nähti naabrite head eeskuju.
Šohhin pidas silmas Lätit, kellega piirilepingu allakirjutamine (leping jõustus 2007. aastal) töötas päästikuna, sest seejärel kirjutati kiiresti alla ning ratifitseeriti Venemaa ja Läti vahel veel kaks tähtsat lepingut: topeltmaksustamise vältimise leping ja investeeringute kaitse leping.
"Pidades silmas, et mõlema riigi äriettevõtetele on sellised lepped nagu topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepingud olulised, et teineteise territooriumil äri ajada, ning et nende sõlmimine on seotud poliitiliste sammudega, eelkõige piirilepingu sõlmimisega, hakkasimegi selle küsimusega tegelema," ütles Šohhin.