Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman saatis valitsusele seisukohad, milles pani ette kaaluda teisi katteallikaid majutusasutuste käibemaksuerandi kaotamise ja kütuseaktsiisi tõstmiste asemel.
- Nordic Contractors AS juhatuse esimees, kaubanduskoja juht Toomas Luman. Foto: Raul Mee
Luman pani kaubanduskoja nimel ette kaaluda ka teisi katteallikaid tööandjate jaoks olulisest, tööjõumaksude langetamisest, tuleneva eelarvepuudujäägi katmiseks.
Üheks selliseks alternatiiviks, mida analüüsida, on ettepanek tõsta üldist käibemaksumäära 1 protsendi võrra, mis kasvataks riigieelarve tulusid 2016. aastal hinnanguliselt ca 85 kuni 100 miljonit eurot. See võiks olla üks konkreetne alternatiiv täna laual olevatele katteallikatele, mille mõju just ettevõtlusele ja eriti eksportivatele sektoritele oleks väiksem.
Argumendid
Tuginedes Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsile, toob Kaubanduskoda välja:
kui tõsta majutusteenuste 20% käibemaksumäära, siis majutusteenuste hinnad tõuseksid 7 protsenti ja külastajate arv väheneks 6 protsenti ehk ligi 180 000 inimese võrra.
See tähendaks tegemata jäänud ostusid 34 miljoni euro väärtuses, millelt saamata jäänud käibemaks oleks 4,5 miljonit eurot.
Seetõttu ei ole niivõrd järsk käibemaksumäära tõstmine kindlasti mõeldav ja igal juhul tuleks mõelda alternatiivsetele lahendustele.
Negatiivse stsenaariumi realiseerumise risk oleks väga suur võrreldes võimaliku positiivse tuluga eelarvele. Samuti tuleks ka etapiviisilise maksutõusu realiseerudes jooksvalt olukorda koos turuosalistega analüüsida ja vajadusel ümber vaadata. Äärmiselt oluline on jälgida konkurentsiolukorda võrreldes naaberriikidega.
Samuti tuleb mis tahes aktsiiside või teiste maksude tõstmise korral pöörata senisest enam tähelepanu ka maksuhalduri võimekuse suurendamisele võitluses salaturuga. Tuleb tagada, et aktsiiside tõstmine või käibemaksumuudatused ei suurendaks salaturu osakaalu ega kahjustaks ausat konkurentsi. Sellest saadav tulu ja positiivne mõju majandusele on suuremagi mõjuga kui maksumeetmed. Salaturu kasvu ohule tähelepanu pööramata võib mistahes kavandatud maksumuudatus varem või hiljem valusalt kätte maksta.
Kõige enam muretseb kaubanduskoda aga selle pärast, et võrreldes naaberriikidega hakkab Eesti oma atraktiivsust ning sõbraliku ettevõtluskeskkonna kuvandit kaotama.
Kaubanduskoda leiab, et riigi jaoks on võtmeküsimus hetkel see, kuidas soodustada majanduskasvu. Koos ettevõtjatega tuleks välja töötada ja kasutusele võtta need meetmed, mis avaldavad positiivset mõju ettevõtluskeskkonnale, ettevõtlusmotivatsioonile ning aitavad kaasa majanduskasvule ja investeeringute soodustamisele.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.