Kesklinnas on parkimiskohtade vähesus tavaline, kaugemate ärimajade juures on olukord küll parem, kuid seal tuleb parkimise eest sageli maksta, mistõttu hakatakse üha rohkem eelistama ühistransporti.
- Technopolis Ülemiste AS-i juhatuse esimees Gert Jostov sõnas, et nad on investeerinud 400 000 eurot Ülemiste bussiootepaviljonidesse. Lisaks linnakut läbivatele bussiliinidele on käima pandud ka buss, mis linnaku töötajaid tasuta Mustamäe, kesklinna ja Ülemiste vahet sõidutab. Foto: Eiko Kink
Kui Tallinna südalinnas asuvate büroode juures on parkimiskohtade nappus iseenesest mõistetav, siis kesklinnast kaugemal asuvate ärimajade juures on olukord parem. Samas tuleb ka seal ettevõtteil või nende töötajail tavaliselt parkimiskoha eest maksta, hoolimata sellest, et tegemist pole linna tasulise parkimisalaga. Trend aga liigub hoopis parkimiskohtade pakkumise vähendamise ning ühistranspordi eelistamise suunas.
Ülemiste City linnak, kus töötab umbes 6000 inimest, pakub parkimiskohti 2000 ringis. Need kohad on mõeldud nii linnaku rentnikele kui ka nende külalistele. Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov mainis, et kui algusaegadel pakkusid nad rentnikele laias laastus 20 m2 rendipinna kohta ühte parkimiskohta, siis nüüd on suhe 30m2/üks parkimiskoht. „Paari aasta pärast on suhe juba 50 m2 ja üks parkimiskoht. Näeme vajaduse vähenemist, sest inimesed kasutavad järjest rohkem ühistransporti, lisaks on auto pidamine kulukas,“ nentis Jostov. Ühistranspordiga liikumise soodustamiseks on linnakusse käima pandud oma tasuta bussiliin, mis hommikuti ja õhtuti Mustamäe ja Ülemiste vahel liigub. Lisaks sõidab Ülemistele neli linnaliini. Suuri lootusi pannakse ka 2017. aastaks Ülemistele pikenevale trammiliinile.
Kuid parkmiskohtigi tehakse juurde, et rahuldada kasvavat vajadust. Kuna järgmise aasta lõpuks prognoosib Jostov Ülemistel töötavate inimeste arvuks juba 8000, siis on praegu projekteerimisel ka järjekordne parkimismaja. Rentnikele parkimiskohtade jagamise n-ö valem näeb ette rendilepingu hinna sees teatud arvu parkimiskohti sõltuvalt rendile võetavate ruutmeetrite arvust ning kui parkimiskohti soovitakse rohkem, tuleb need lisaks osta.
Üks auto 80 m2 kohta
Tallinna kesklinna ehitatava uue ärihoone juurde tuleb teha üks parkimiskoht 80-120 m kontoripinna kohta, sõltuvalt sellest, kas hoone külastatavus on suur või väike.
Parkimisnormid on kehtestatud "Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“. Arengukava muudeti viimati 2010. aastal, kui just kesklinna piirkonnas parkimiskohtade loomisele viidi sisse teatud mööndusi. Seega nii mustvalgelt, et 120 ruutmeetrit ja üks parkimiskoht, siiski asja võtta ei saa.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teede ja tehnorajatiste osakonna juhataja Jüri Kurba nentis, et teatud tingimustel ei peagi büroohoone juurde parkimiskohti tagama. See tuleb kõne alla näiteks paikades, kus on hea ühistranspordiga ligipääs. „Ka on büroomaju, kus tehniliselt polegi võimalik ette nähtud arvu parkimiskohti garanteerida. Üks sellistest näidetest on Laulupeo 2 ehitatav hoone Laulupeo tänava ja Tartu maantee nurgal (endine Marat - toim). Eelkõige naabrite vastuseisu tõttu maa-aluste korruste ehitamisele ei ole seal piisavat arvu parkimiskohti võimalik teha,“ tõi Kurba näite. See oli juhtum, kus sai kasutada n-ö lähedal asuva ühistranspordi argumenti ja lubada normidest väiksemat parkimiskohtade arvu.
Jüri Kurba nentis, et reeglina on projektides siiski normidekohane parkimiskohtade arv ette nähtud ja seega tulevastele rentnikele võimalus oma autode parkimiseks tagatud, kuid teine küsimus on hind, mida parkimiskoha eest rentnikelt küsitakse. „Meil on kesklinnas ka poole täituvusega parkimismaju, sest inimesed pole valmis parkimise eest küsitavat hinda maksma,“ nentis Jüri Kurba.
Osad parkimiskohad tasuta kaasa
2008. aastast Ülemistel kontoripinda rentinud Colliers Internationali partner Margus Tinno sõnas, et neil on oma 12 töötajale parkimiskohad olemas. Osa neist on rendilepingus n-ö hinna sees, teised on tulnud juurde osta. Mis hinnaga ja kui palju kohti tuli juurde osta, Tinno avaldada ei tahtnud, mainides, et eks kõigil ettevõtetel on individuaalsed kokkulepped. Neile töötajaile, kes Colliersis ametis töölepinguga, maksab ettevõte parkimiskoha kinni. Töövõtulepinguga inimesed peavad aga tasumise eest ise hoolitsema.
„Siin piirkonnas pole parkimine märkimisväärne kulu, südalinnas oleks see aga kindlasti probleem,“ leidis Tinno. Ka parkimiskohtade puudust Ülemistel tema sõnul pole, lihtsalt vahel leidub koht alles parkla kaugemas otsas ning siis tuleb lihtsalt pikemalt parklast kontorisse jalutada. „Üks parimaid olukordi linnas, ma arvan,“ lisas Tinno. Tema sõnul on aga südalinna parkimisprobleem sisse programmeeritud, sest vaba maad seal napib ning heal juhul saavad kontori juures parkimiskoha ettevõtte juhid, kuid tavatöötajad peab parkimiskoha leidma kusagilt lähedusest.
Ka ürituste korraldamisega tegeleva Acer Eventsi üks omanikke Taavi Puuorg, kelle väikeettevõte kolis Ülemistele pool aastat tagasi, pole linnakus parkimisega seni veel probleeme näinud. Acer Eventsi rendipind on 35 ruutmeetri suurune ning sellega saadi kaasa kaks tasuta parkimiskohta tõkkepuu taga. „Oleme mõelnud, et varsti peaks ka kolmandat autokohta vaja minema, kuid seda küllap enam tasuta ei saa,“ lisas Puuorg. Kontoripinna otsimisel oli nende ettevõtte jaoks parkimise teema väga oluline, kuid Ülemiste kasuks rääkis ka hea hind ja väga sõbralik suhtumine, mille poolest jäi konkureeriv pakkumine Mustamäel alla.
Nõuded parkimiskohtadele
Tallinna parkimisnormid on kehtestatud "Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks 2006-2014“
Ehitatava asutuse juurde tuleb teha üks parkimiskoht 120 suletud brutopinna m2 kohta linnakeskuses/vahevööndis*, kui tegemist on väikese külastajate arvuga asutusega. Suure külastajate arvuga on vaja 1 parkimiskohta 80 m2 kohta.
Äärelinnas on vastavad numbrid 60 m2 üks parkimiskoht väikese külastajate arvuga asutuses ja suure külastajate arvu puhul 1 parkimiskoht 40 m2 suletud brutopinna m2 kohta.
Uute kaupluste puhul võetakse lisaks asukohale (linnakeskus/vahevöönd või äärelin) arvesse seda, kas tegemist on poe või hüpermarketiga. Näiteks linnakeskuses/vahevööndis peab poel olema 1 parkimiskoht 80 suletud brutopinna m2 kohta, hüpermarketis 1 parkimiskoht 60 suletud brutopinna m2 kohta.
Avalikult kasutatava parkimismaja läheduses või hea ühistranspordi ühendusega piirkonnas asuvate hoonete parkimiskohtade arvu võib lubada korrigeerida, rakendades koefitsienti, mis jääb vahemikku 0,5 kuni 1,0.
*vahevöönd on piirkond, mis ei ole linnakeskuse ega äärelinna ala
Parkimiskohad enam kui pooltele töötajatele
Tänavu märtsis kolis Eesti Energia oma Tallinna töötajad ühe katuse alla uude büroomajja, mis asub endise piimakombinaadi krundil Pärnu maantee ja Järvevana tee ristmikul. Lelle 22 asuvas hoones rendib Eesti Energia 14 korrusest 11 ja nende käsutuses on 7230 m2 büroopinda. Eesti Energia haldusdirektor Urmas Uiboaid selgitas, et aprilli seisuga on Eesti Energia alalisi töötajaid Lelle tänava büroohoones 473 ning ettevõtte kasutada on 333 parkimiskohta.
Uue üüripinna leidmise hankes seadis Eesti Energia tingimuseks minimaalselt 280 parkimiskohta ja parkimisvõimaluste hindamisel olid olulised kriteeriumid parkimisala kompaktsus, ligipääsu võimalus ja turvalisus. „Hilisemate läbirääkimiste käigus saime täiendavalt 150 parkimiskohta juurde. Täna kasutame 333 kohta. Töötajate isiklike autode parkimiskohtade eest maksvad töötajad ise, v.a elektriautode omanikud ja invakoha kasutajad, kelle parkimiskohtade eest tasub tööandja,“ selgitas Uiboaid.
Ta nentis, et võrreldes ettevõtte eelmiste kontoripindadega Mustamäel ei läinud parkimine uude kohta kolides töötajatele odavamaks.
Parkimiskoht 30 eurot kuus
Lelle 22 ja 24 büroohooned arendaja ja ehitaja Astlanda Ehituse kinnisvara müügi projektijuhi Angelina Ilizina sõnul maksab neil üks parkimiskoht 30 eurot kuus ning lepingus tasuta kohti ette pole nähtud. „Üldiselt kehtib meil loogika, et 30-35 m2 rendipinna kohta saame pakkuda ühe parkimiskoha. Samas kui mõni rentnik on vähem parkimiskohti võtnud, saame teisele jällegi rohkem pakkuda,“ selgitas Ilizina.
Praegu pargivad endise Tere piimatööstuse krundile ehitatud kahe uue kõrghoone rentnikud ka Piima 6 ja 8 kruntidel, kuid sinna kerkivad peagi uued hooned. Ilizina sõnul on nad aga saanud loa ehitatada Piima 4 asuv parkimismaja kaks korrust kõrgemaks. Samuti tuleb uutele hoonetele kaks maaalust korrust, mis jäävad autode päralt. Ilizina sõnul on praegused rentnikud saanud enda valdusesse nii palju parkimiskohti, kui on küsitud, kuid eks parkimisteema läheb ajaga järjest probleemsemaks.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.