Eesti vajab ehitusvigade registrit

“Eelkõige aitaks ehitusvigade register ära hoida korduma kippuvate vigade esinemist. Meil oleks võimalik registri kaudu teiste vigadest õppida ning näha, milline oleks olnud hea ja turvaline lahendus,” selgitas Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu liige Erki Laimets. Tema sõnul viib üldjuhul suuremate õnnetusteni siiski mitte üksik viga, vaid mitme vea kokku­langemine.

Tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling märkis, et teiste vigadest õppimine aitaks kaasa valdkonna ohutuse, kvaliteedi ja maine paranemisele. “Oleks mõistlik, kui registrisse kantavad ehitusvead saaksid eelnevalt valdkonna ekspertide hinnangu, et tegemist on tõesti registrisse kandmist vääriva ehitus- või projekteerimisveaga. Lisaks aitaks selline register ameti hinnangul vältida ja vähendada ehitusprotsessi erinevate osapoolte vahel tekkida võivaid vaidlusi,” rääkis Tuuling.

Ka Laimets leidis, et register võiks koondada väga erinevaid ehitusvigu. “Seal võiks olla ära toodud tõsised konstruktiivsed küsimused, millest sõltub maja püsti püsimine, aga ka näiteid vee- ja niiskuskahjustuste kohta, millest areneb pikka aega märjas või hallitavas majas elamise järel välja tervisekahjustus.”

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor ja raamatu “Varinguohtlikest ehitusvigadest” autor Karl Õiger koondaks ehitusregistrisse nii varinguohtlikke kui ka rahalist kahju põhjustavaid ehitusvigu, eelkõige eesmärgiga ehitusalal tegutsevaid insenere informeerida ja ära hoida samade vigade otsa komistamist. Tema sõnul oleks registri peamised kasutajad ehitusprotsessis osalevad n-ö kolm inseneri. “Ehitusinsenerid on ju meil kolmes kohas – projekteerijad, ehitajad ja tellijad – terve see suur kolmnurk saaks registrist kasu.”

Kuidas ehitusvead tekivad?

Ehitusvigade tekkimine on Õigeri kinnitusel tihti ehitusplatsil oleva inseneri ja ehitustöölise vahelises kommunikatsioonis kinni. “Kui insener ehitusplatsil töölisele ära räägiks, mida igal juhul tuleb jälgida, küll siis töömees sellest aru saaks ja seda ka jälgiks. Võib tuua kümneid näiteid tööliste eksimise kohta, mida poleks olnud, kui talle oleks ära räägitud, miks ta midagi just sedamoodi tegema peab.”

Samas võivad ehitusvead tuleneda ka ehitusmaterjalide oskamatust kasutamisest, mida kohtab ka tänapäeval. Kõikjalt üle maailma saabub meile ehitusmaterjale, igasuguses hinnaklassis, aga kõik neist ei sobi meie kliimas kasutamiseks. Õiger tõi näite 1990ndatest, kui Eestisse saabus suur hulk uusi katusematerjale, mida eestlased kasutada ei osanud. “Pea iga hommik algas mingi katusejamaga,” sõnas ta ning lisas, et kuna tol ajal polnud eestikeelseid juhendeid, rääkis tarnija tihti teist juttu kui materjali tootja.

Nii Õiger kui ka Laimets rõhutasid, et ehitusvigade vältimisel seisneb suur roll projekteerimisel tekkivate vigade avastamises enne seda, kui need ehituses realiseeruvad. “On väga kasulik, kui konkreetse projektiga mittetegelev, asja tundev kolleeg selle läbi vaatab. Sellise kontrolli eest tuleks kasvõi eraldi maksta, sest kui sa ise midagi teed, ei kipu sa oma vigu ka korduval kontrollimisel tähele panema.” Vigade tekkimise põhjuseid võib otsida ka kiirustamisest. “Platsil töö juba käib, aga samal ajal pole projekteerimine veel lõppenud ja nii juhtubki, et ka ehitaja ei näe projekteerija viga,” sõnas Õiger.

Ehitusvead on sisse kodeeritud ka riigihangetesse, tulenevalt sellest, et võidab odavaim pakkumine. “Viga on sisse programmeeritud juba lepingu tegemisest peale. Alguses pakutakse väga madalat hinda, et objekti saada ja nii kui objekt käes, on kõigil närvid püsti, et kuidas see ära teha ja kust annaks kokku hoida. Otsitakse iga väikest detaili ja materjali­asendust, mis ei tarvitse tagada kvaliteetset tulemust.”

Vigu võiks liigitada konstruktsioonipõhiselt

Õigeri hinnangul oleks ehitusvigade register kõige parem üles ehitada sarnaselt soomlaste omaga ehk ehituskonstruktsioonide põhiselt. “Jõuame jälle materjalide juurde. Uued materjalid võivad üksikuna sobida küll konkreetsetesse kohtadesse, aga materjalide, eriti viimistlusmaterjalide omavaheline sobivus on hoopis teine küsimus. Seda tuleb ka jälgida.”

Konstruktsioonipõhine süsteem aitaks huvitatud osapooltel registrist lihtsalt neid huvitavad vead üles leida. Ka ehitusettevõtjate liit on ehitusvigade registri loomise poolt ning toetas Õigeri ideed konstruktsioonipõhisest lahendusest.

Registrit pidav komisjon peab olema pädev. Laimetsa sõnul peaks ehitusvigade registri juurde sarnaselt Soome registriga kuuluma komisjon, kes valiks, milline informatsioon väärib registrisse lisamist. “Registrisse üles pandud infosse tulebki suhtuda kui pädevate isikute poolt kontrollitusse ja õigeks tunnistatusse. Mitte ainult ehitusvigade puhul, vaid ka selles, millise lahenduse näeb ette hea ehitustava,” selgitas ta.

Küsimusele, mida oleks vaja teha, et Eestisse ehitusvigade register loodaks, vastas Laimets, et tarvis on ära otsustada, kes seda pidama hakkab ning kust tuleb registri finantseerimine. “Kes on see komisjon ja kuidas valitakse sinna inimesed, millised on need pädevad inimesed, kelle arvamust ühiskond komisjonis aktsepteerib?” jätkas ta.

Oluline on anonüümsus

Soome püüab oma registris toodud vigu võimalikult anonüümselt kirjeldada, kuigi väikeses riigis on seda keeruline saavutada, tõdes registrit pidava FISE juht Marita Mäkinen. Anonüümsust pooldavad ka eestlased. “Kui keegi teeb selle põhjal sanktsiooni ja asub karistama, siis see register tööle ei hakka,” märkis Laimets ja pakkus ühe lahendusena välja ajalise viivituse vigade registrisse lisamisel. “Aeg võtab võimaluse karistada – näiteks võiks avaldada üle 5 aasta vanuseid juhtumeid. Siis ei tohiks kellelgi midagi karta olla.”

Õigeri sõnul tuleks ehitusvigadest teatamist mingil viisil normeerida. “Võiks olla nii, et vead, mille väärtus on mingist summast kõrgem, tuleb registreerida ja neist tuleb teada anda.”

Kui Eesti ikkagi ehitusvigade registrit mingil põhjusel tehtud ei saa, võiks üks alternatiiv olla Õigeri stiilis ehitusvigu kirjeldava uue raamatu välja andmine. Laimetsa sõnul tuleks raamat järgmise võimalusena kõne alla küll “Tegemist oleks selge ja kiire väljundiga ehitusvigade kirjeldamiseks,” ütles ta.

Eeskujuks Soome kogemus

Soomes ehitusvigade registrit haldava FISE Oy tegevjuhi Marita Mäkineni sõnul otsustas naaberriik registri luua pärast mitut varinguteni viinud probleemi. Registris olev materjal on aidanud ennetada riskantseid projekte ning seda kasutatakse ka õppematerjalina ülikoolis.

Miks otsustas Soome luua ehitusvigade registri?

Viimase 15 aasta jooksul on Soomes esinenud palju tõsiseid ehitusvigu, mis on viinud ka hoonete varinguni. Eriti esines seda probleemi suurte saalide ja hallidega hoonetel, millel olid pikad silded. 2003. aastal otsustas Soome tehnilise järelevalve amet luua registri, kust igaüks saaks informatsiooni kõige tüüpilisemate ja riskantsemate ehitusvigade kohta.

Milline on olnud suurim kasu, mida ehitusvigade registri loomine on toonud?

Tänu registrile on õnnestunud ennetada kahjustusi valdkondades, kus on varem esinenud süstemaatilisi ja tõsiseid vigu. Samuti on see aidanud ehitusjärelevalvel välja selgitada riskantseid projekte ning seal toodud juhtumeid kasutatakse õppematerjalina ülikoolis.

Kuidas register toimib ja kuidas jõuavad ehitusvead registrisse?

Tulenevalt Soome seadusandlusest peab tõsiseid juhtumeid uurima Soome tehnilise järelevalve amet, kes kogub ka juhtumiga seonduvaid fakte ja tõendusmaterjali. Pärast seda otsustab FISE komisjon, kas juhtum on vaja registrisse kanda. Kaardi teeb ehitusvaldkonna spetsialist ning sinna kirja pandu kiidab enne avaldamist heaks komisjon.

Juhul kui tegemist ei olnud väga tõsise õnnetusjuhtumiga, võib ettepaneku juhtumi registrisse kandmiseks teha ka mõni ehitusvaldkonnas tegutseja. Taas otsustab selle komisjon, kas kanda juhtum registrisse.

Ehitusvigade kogumine peab toimuma süstemaatiliselt ning seetõttu näeme vajadust oma koostööpartneri veebilahendust, mille kaudu ehitusvead registrisse jõuavad, parandada.

Miks on läinud nii, et viimastel aastatel on Soome ehitusvigade register olnud väikestviisi varjusurmas?

Keeruline on panna firmasid oma vigu tunnistama. Inimesed ja ettevõtted kardavad, et neid tuntakse ära ning see mõjub nende mainele.

Kuigi oleme püüdnud vigu registrisse kogudes säilitada anonüümsust, on seda Soome-taolises väikeses riigis keeruline teha. Plaanime registri tegevust aktiveerida, alustades uut koostööd mõnede kohalike omavalitsuste, kindlustusfirmade ja ülikoolidega.

Mida te soovitaksite Eestil ehitusvigade registrit luues tähele panna?

Lisaks eeltoodule oleks oluline omada piisavalt ressursse registri loomiseks ja arendamiseks. Register peab olema avatud ja erapooletu. Samuti on väga oluline, et oleksid head partnerid, nagu ülikoolid ja erinevad ehitusvaldkonda kuuluvad assotsiatsioonid ja erialaliidud.