Kohustuslikke pagulaskvoote ei tule

Algne plaan jagada ära 40 000 põgenikku kõigi liikmesriikide vahel kvootide alusel ei leidnud valitsusjuhtide poolt head vastukaja ning pärast tundidepikkust arutelu ning teineteise ettepanekute siunamist otsustati põgenike vabatahtliku vastuvõtu kasuks.

Pärast kohtumise lõppu teatas Prantsusmaa president Francois Hollande, et kohtumise käigus tekkisid pinged, ent see on täiesti loomulik. Arvatavasti peetakse selle all silmas Itaalia peaminister Matteo Renzit, kes segas kohtumisel korduvalt kvootide vastaste sõnavõtte.

Vastavalt sõlmitud leppele vabastatakse Ungari ning Bulgaaria põgenike kokkuvõtmise kohustusest. Järgneva kahe aasta jooksul ümberasustatakse 40 000 migranti Itaaliast, Kreekast teistest liikmesriikidest. Lisaks asustatakse ümber ka 20 000 migranti väljaspoolt Euroopa Liitu.

Peaminister Rõivas ütles ülemkogu arutelu kommenteerides, et tulemus toetab Eesti lähenemist kriisi lahendamisesse. „See on kogu pilti arvestades küll väike, kuid põhimõtteline otsus,“ ütles Rõivas pressiteate vahendusel.

 „Tänase arutelu kokkuvõtteks võib öelda, et ükski Euroopa Liidu liikmesriik ei eita sõdadega kaasnevat rändekriisi. Meie moraalne kohus on aidata hädasolijaid ja Eesti riik on piisavalt tugev, et üheskoos teiste riikidega lahendada sõjapõgenike küsimust,“ ütles Rõivas ning lisas, et oluline on jõuda ka probleemide juurteni ning leida jätkusuutlik lahendus. 

Kreeka küsimuse arutelul oli peaministri hinnangul tunda, et valitsusjuhtide kannatus on viidud viimase piirini. „Ettepanekud, mille Euroopa Keskpank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Komisjon lauale panid, sobisid liikmesriikidele. Ootame, millise vastusega tuleb Kreeka Eurorühma rahandusministrite kohtumisele laupäeval,“ ütles Rõivas ja lisas, et otsustamise aeg hakkab Kreeka jaoks läbi saama. „Selgus ja stabiilsus on see, mida Euroopa praegu vajab,“ lisas ta.