Sester: olukord on skisofreeniline

Mida need arengud Kreekaga Eestile tähendavad? Eurogrupp sai laupäeval 18 liikmega eraldi kokku, et arutada juhtunu tagajärgi ja kuidas ülejäänud liikmeid kaitsta.

Eestile ei tähenda praegune olukord esimeses etapis otseselt midagi. Kui vaatame meie bilateraalseid majandussuhteid, siis need pole eriti tihedad. 2013. seisuga oli meil eksport Kreekasse 7,2 miljonit ja import 6,7 miljonit eurot.

Suures pildis on Eesti garanteerinud EFSFi (Euroopa Finantsstabiilsuse fond – toim) võlakirju, millest saadud rahaga on Kreekale antud laenu. Selle programmi esimesed intressi- ja põhimaksed peaksid algama 2022. aastal. EFSF on oma mahus aga tunduvalt suurem, kui Kreekale antud programm, ja on väga likviidne.

Otseselt Eestile üksüheselt mõju ei ole, pigem on oht euroala üldisele usaldusväärsusele, seda kindlasti eilne päev kahjustas. Mis on aga positiivne, on see, et liikmesriigid on välja töötanud turvavõrkusid - nii siseriiklikke kui ka riigiüleseid - ja eurotsoon on tugevam, kui kunagi varem.

Paljud need sammud on ikka alles paberil – pankade resolutsioonifondis pole praegu eriti veel raha kogunenud jne.

Aga see näitab, et liigutakse õiges suunas. Palju on juba ära tehtud. EFSFist on peale Kreeka abi saanud ka sellised riigid nagu Iirimaa ja Hispaania, millel olid struktuursed probleemid, mis said tuge, ja mis on tänaseks programmidest juba väljunud või väljumas.

Kui Kreeka ei suuda IMFi ees võlakohustust täita, mida see EFSFile tähendab?

Kui Kreeka jätab ühele kreeditorile maksmata, tekib kõigil teistel õigus oma laene tagasi kutsuda - nii EFSFil kui ka Euroopa Keskpangal. See on põhjus, miks on laua taga olnud kõik osapooled – see on kõigi ühine huvi, et eurotsoon oleks tugev ja Kreeka võrdväärne partner. Keegi ei lähtu isiklikust positsioonist.

Mis ikkagi Kreekale antud rahast saab?

Ma võin kinnitada, et euro ja kogu euroala on tugevam kui kunagi varem.

Mis mõttes tugevam, esimene riik on välja kukkumas ja euroala alustalad – et rahaliit on pöördumatu - kõiguvad?

Pean silmas seda, milline on nakkusoht ehk ühe või teise riigi probleemide kandumise oht kogu euroalale. Oluline signaal on, et nakkusohtu ei ole, see on viidud miinimumini. Arvestades kasutusele võetud turvameetmeid, on nakkusoht praegu 5-6 aasta taguse olukorraga võrreldes tunduvalt väiksem.

Kas Eesti on valmis euroala integratsiooni jätkama, et rahaliit saaks tugevamaks ja milles see seisneks? Äsja tuli välja nn viie presidendi raport rahaliidu tulevikuvisioonist. IMF on öelnud, et rahaliit elaks Kreeka lahkumise üle, kui teised riigid läheksid integratsiooniga edasi.

Vastus peitus juba küsimuses. Kõik osapooled, ka Eesti, teevad pingutusi, et veelgi suuremat kindlustunnet tunda. Soovime osaleda kõigis meetmetes, mis annavad suuremat kindlustunnet, ja nende väljatöötamisel.

Isegi kui on vaja suveräänsust loovutada?

Tuleb vaadata meede meetme, mõte mõtte kaupa. Kui räägime riikide maksusüsteemide ühtlustamisest, siis kindlasti tahab Eesti reserveerida õigusi. Samas oleme Euroopale andnud õiguse üle vaadata liikmesriikide kavad eelarvepoliitikas. Euroopa saab anda signaali, kui on tuntav, et riik liigub vales suunas. Ühine põhimõte on, et euroala stabiilsus on kõigi liikmesriikide huvides.

Kreeka on elav näide, et ühtki liikmesriiki ei saa sundida ühiseid reegleid järgima.

Igal liikmesriigil on suveräänne õigus võtta vastu otsuseid vastavalt valijate tahtele. Siis peab vaatama, kas need sobituvad üldraamistikku. Euroopa tugevus seisneb liikmesriikide ühistes väärtushinnangutes.

Kas kreeklaste abistamist jätkatakse või Kreeka lahkub rahaliidust?

Kõik osapooled on kinnitanud seda, et on huvitatud, et Kreeka oleks eurotsoonis. Ka Kreeka ise on seda kinnitanud ja teeb tööd selle nimel, et hetkel eskaleeruvat finantsstabiilsuse kriisi leevendada ja sellest välja tulla. Tänased läbirääkijad on nentinud, et Kreeka pakkumine ei olnud piisav, et riik probleemidest välja tuua. Kõik osapooled on aga seisukohal, et kui on võimalikud meetmed, mis aitavad stabiilsust taastada, siis peavad need olema laual. See ei muutund pärast eilset.

Mis arvate, mis homme juhtub? Iiri rahandusminister arvas, et võib-olla pangad ei ava uksi.

Näeme, et Kreeka pankades on alanud pangajooks. Aga see on liikmesriigi enda otsus, kas ta tahab kehtestada kapitalikontrolli või mitte. Seda ei saa teised liikmesriigid peale suruda. Samas on euroala päästemehhanismid peatunud - EFSF ei anna tuge, kuna teine pool ei täida lubadust. Näha on, et finantsprobleemid eskaleeruvad.

Mis see tähendab, kui kreeklased 5. juulil referendumil jah ütlevad?

See on tragikoomiline olukord, tekib küsimus, mida üldse referendumil hääletatakse.

Möödunud neljapäeval eurogrupis laual olnud institutsioonide pakkumist.

Selles ei ole olemas mõlema poole vahel sõlmitud kokkulepet, millele minna küsima rahva arvamust (dokument oli laual, kuid kõnelused katkesid - toim).

Kui kreeklased ütlevad jah, siis on tõenäoline, et Kreeka valitsus astub tagasi. Kreeka rahandusminister ütles eile, et valitsus pooldab seda, et rahvas ütleks ei. Kui ütleb jah, annab see Kreekale ja institutsioonidele suurema võimaluse edasi minna. Annab kindlust võimalikeks kokkulepeteks.

Aga jälle - kas kokkulepe oleks referendumile pandud küsimus? Teema oma olemuses on skisofreeniline: laual on küsimus, mida pole kokku lepitud, ning see, kes selle laualae paneb, ütleb, et ärge selle poolt hääletage.