Rahandusministeeriumi selgitusele oleme garanteerinud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF)
võlakirju, mitte selle antud. Eesti garantiikohustused EFSFile olid mai alguse seisuga 570 miljonit eurot (koos intressidega).
EFSFi portfellis olevate
Kreeka laenude tinglik Eesti kohustus on omakorda ligi 400 miljonit eurot. Võimalik kahju tekib aga aastate pärast ja jooksul. „Praegu veel kehtivate lepingute kohaselt algaksid Kreeka laenu tagasimaksed ja intressimaksed vastavalt aastatel 2022 ja 2023,“ seisis ministeeriumi pressiteates. „Isegi EFSF-i garantiide sissenõudmisel ei realiseeru need nüüd ja kohe ega ühekorraga vaid pikema aja jooksul.“
Aivar Sõerd tõi aga välja, et nimetatud summa pole kaugeltki lõplik, sest Kreeka turgudel on riskinud ka
Eesti Pank. „See ligi 400 miljonit pole meie lõplik risk seoses Kreekaga, Eesti Pank kannab riske vastavalt oma kapitaliosalusele ka nende Kreeka võlakirjade osas, mis on erinevate keskpanga sekkumisprogrammide käigus soetatud,“ ütles ta eile Äripäevale.