Maksuamet võttis sajad skeemitajad sihikule

Maksu- ja tolliameti tulude osakonna sissenõudmise erimenetluse talituse juhataja Airi ­Jansen-Uueda sõnul on halduri erilise tähelepanu all need juhatuse liikmed, kes on tekitanud ja jätnud maksuvõla tasumata vähemalt kolmes äriühingus, igaühes vähemalt 5000 eurot. “Selliseid isikuid on 29. juuni seisuga 584. Tegeleme nendega pidevalt ja oleme praeguseks edukalt lõpetanud menetluse 58 nn mahajätja suhtes,” rääkis ta.

Jansen-Uueda sõnul on maksuamet mahajätjatelt vastutus­otsustena kokku nõudnud üle 7,3 miljoni euro tasumist. Kõige probleemsemad valdkonnad on kaubandus, kinnisvara, ehitus, kutse-, teadus- ja tehnikategevus ning haldus- ja abitegevus.

Soraineni advokaadibüroo partneri Karin Madissoni sõnul on ligi 600 ettevõtjat piisavalt suur arv, et teemale tähelepanu pöörata. “Prognoosin, et see arv kasvab, sest eelmisel aastal otsustas riik kaotada kriminaalkaristused, mis võimaldasid juhatuse liikme vastutusele võtta maksejõuetuse põhjustamise, vara varjamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Kuigi kohtul ja pankrotihalduritel oli kohustus pahatahtlike pankrottide korral kuriteoteade teha, siis seda ei tehtud või siis ei menetletud neid teateid tulemuslikult,” märkis Madisson. Ta lisas, et seetõttu otsustati need üldse seadusest kaotada, aga samal ajal probleemi lahendamiseks midagi asemele ei pakutud.

Karistamatuse tunne süveneb

Madissoni sõnul on likvideerimisteenus vajalik siis, kui tegemist on seadusliku likvideerimise, mitte vara kantimise ja firma põgenemisega võlgade eest. “Kui firma arvel on null ­eurot ning pole raha isegi pankrotimenetluseks, on reeglina tegemist teadliku käitumisega. Eesti seadused on selles osas kummalised, et kui võlgnikul ei ole raha pankrotimenetluseks, siis palutakse see tasuda võlausaldajal, kes on juba niigi raha kaotanud,” kritiseeris Madisson. “Sellised skeemid mõjuvad Eesti mainele ja ausale konkurentsikeskkonnale väga halvasti ja riik peaks siin kiiremas korras midagi ette võtma.”

Madissoni sõnul on näiteks Saksamaal probleemiks pigem see, et juhatuse liikmed lähevad kriminaalkaristuse kartuses liiga vara pankrotiavaldusega kohtusse, seega mõjub karistushirm preventiivselt.

Riigikogu liige ja kunagine maksuameti peadirektor Aivar Sõerd märkis, et kümme aastat tagasi olid varifirmade kasutamisel erinevad skeemid laialt levinud. “Sageli registreeriti äriühing offshore-piirkonnas, näiteks Kaimanisaartel või Bahamal, registrisse kanti juhatuse liikmeks välismaalane, sama piirkonna kodanik, ja Eestis tegutsemiseks vormistati välisministeeriumis advokaadi nimele apostill, et firmat Eestis esindada. Avati Eesti pangakonto ja äriühingut sai kasutada maksude optimeerimiseks ja maksupettusteks, erastamis- ja pangapettusteks ning muuks majandusalaseks õigusrikkumiseks,” meenutas Sõerd ja nentis, et sellised skeemitajad jäid maksuameti ja muude õiguskaitseorganite haardeulatusest välja.

Maksuhalduril käed seotud

Lihtsam ja odavam skeem oli Sõerdi sõnul selline, et Eesti registris oleva äriühingu juhatusse pandi välismaalane ja kohalik asotsiaal ning põhikirjas vormistati nende solidaarne vastutus. “Ma ei tea praegusi levinud skeeme, kuid maksuameti tuvastatud nn skeemitajate koguarv 600 on väga suur. Kui seni menetletud 60 võlgade mahajätja tekitatud kahju on 7,3 miljonit eurot, siis riigieelarve mõttes võib kogukahju olla väga suur,” nentis Sõerd. Ta lisas, et kõik need ettevõtted ei pruugi muidugi olla ettekavandatud ja pahatahtlikud maksuvõla tekitajad ja võlgade mahajätjad.

“Arvata võib, et tuvastatud kahjusummast õnnestub maksuhalduril sisse nõuda väga väike osa. Pankrotimenetluses ei saa maksuamet eriti midagi, sest varatutelt firmadelt või varatutelt juhatuse liikmetelt polegi midagi võtta ja pandiga tagatud nõuded lähevad kommertspankadele. Teiseks, ärikeelu rakendamine on väga erandlik ja ka neid juhtumeid on väga vähe,” lisas Sõerd.

Raskesti defineeritav variisik

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise hinnangul ei peaks maksuamet ajakirjandusele nii täpseid filtreid skeemitavate juhatuse liikmete kohta avaldama. “See annab huvitatud isikutele liiga häid vihjeid, kuidas filtrist pääseda – näiteks vahetada rohkem isikuid või siis jätta mingist hetkest maksud lihtsalt deklareerimata, et ametlik võlg liiga suureks ei paisuks,” möönis Lehis.

Variisikute kasutamine on Lehise sõnul kindlasti probleem, sest äriregistrisse on kandeid väga lihtne teha ning siiani on kogu süsteem üles ehitatud sellele, et ettevõtjaid usaldatakse. Seepärast peaksid usalduse kuritarvitajad saama karistuse või hüvitama võlausaldajatele tekitatud kahju. “Mul ei oleks põhimõtteliselt midagi selle vastu, kui teatud olukorras (näiteks maksuvõlad) oleks äriregistris juhatuse ja osanike vahetumise korral pikem ooteaeg ja et enne kande tegemist nõutaks näiteks võlausaldajatele teadete saatmist vms,” soovitas Lehis.

Mõiste “variisik” on Lehise hinnangul väga raskesti defineeritav ning enamasti tuleb alles hiljem välja, kui kedagi on variisikuna kasutatud. Samuti ei pruugi alati olla tegemist pettusega: “Mõnikord tuleb vormistada oma vara sugulaste nimele või kasutada advokaadi abi väga proosalistel põhjustel – näiteks kui on käimas abielulahutus, oleks väga rumal samal ajal soetada endale vara, mida kohe jagama hakata.”

Tankist jätab äriühingu ajalukku jälje

Audiitorfirma Ernst & Young Baltic ASi partneri Ranno Tingase sõnul arvavad paljud naiivselt, et ettevõtte tankistile andmisega ajalugu unustatakse – tegelikkuses toob see hiljem kaasa suuri probleeme.

Mida suurem summa, seda väiksemaks jääb kontrollitavate hulk, ning võib arvata, et ka nende ligi 600 puhul on maksuameti fookuses suurema summa eest kahju tekitajad, leidis Tingas. “Maksuamet võiks probleemsete äriühingute filtreerimiseks lähtuda rohkem sektoripõhistest riskidest ja skeemidest. Tabavuse suurendamiseks oleks mõistlik kaasata sektorit hästi tundvaid spetsialiste väljastpoolt,” pani ta ette.

Maksuameti teatel on nn firmade mahajätjatest juhatuse liikmeid Eestis juuni lõpu seisuga ligi 600, mis võrdluses Eestis olevate äriühingute arvuga ei ole Tingase hinnangul üldse suur number.

“Kui aga eeldada, et need moonutavad konkurentsi mingis konkreetses valdkonnas, siis selles mõttes on see number kindlasti suur.”

Kas see arv võiks kasvada, sõltub tema sõnul sellest, kui edukalt maksuamet tegutseb. Kui vastutusotsuse kaudu suudetakse ka reaalselt summad sisse nõuda ja vastutusotsus ei jää paberitükiks, siis kindlasti korrastab maksuameti tegutsemine Eesti ärikeskkonda ning mõjub positiivselt nende tegevusele, kes korrektselt makse tasuvad.

Järgneb intervjuu Ranno Tingasega:

Likvideerimisteenus – on see vajalik? Kuni on teenuse ostjaid, on seda ka vaja. Teenuse hind sõltub aga sellest, kuidas seda tehakse, ning kahjuks on paljudel naiivne arvamus, et suvalisele tankistile äriühingu üleandmisel on ajalugu unustatud. Ajakirjanduses on avaldatud piisavalt näiteid, kuidas teinekord tuntud ja pika ajalooga äriühingud selliste valikutega riskivad ning teadlikud kliendid ja koostööpartnerid teevad omad järeldused. On olnud juhtumeid, kus selliseid äriühinguid on hiljem kasutatud mastaapsete pettuste toimepanemisel ning tekitatud seega äriühingu endisest omanikust mahajätjale suuri probleeme, isegi kriminaalasju.

Kas variisikute kasutamine ettevõtetes on Teie hinnangul Eestis probleem? Teatud valdkondades kindlasti. Näiteks ehitus, toitlustus jms valdkonnad, kus on suur hinnasurve või liigub palju sularaha. Samuti on valdkondi, kus maksupettustega süüakse turult välja pika ajaloo ja kompetentsiga tegijaid. Näiteks metalli pooltoodete valdkonnas on aastaid olukord, kus tankistid pakuvad käibemaksu võrra odavamalt tooteid ja kuna riigihangetel ostetakse eelkõige ehitusteenuse hinda, siis on seadusi austavatel ettevõtjatel olukord väga keeruliseks muutunud.

Kuidas seda lahendada saaks? Ühest küljest maksuameti kontrollid. Teisest küljest teadlik valik eelistada koostööpartnereid, kes käituvad korrektselt, ning osta usaldust ja kvaliteeti, mitte ­ainult kõige madalamat hinda, mõtlemata, kuidas see on saavutatud. See võib küll lühemas plaanis kulusid kasvatada, kuid eks iga ettevõtja soovib ka ise, et klient ei valiks teda ainult madala hinna pärast. Kokkuvõtteks peaks Eesti ärikeskkond saama täiskasvanulikumaks ja teadlikumaks ega ajama tagama seda kõige madalamat kartuli­kilo hinda.