Eestlaste leiutis paneb finantsjuhi silmad särama

Tallinnas ühe Lasnamäe büroohoone kõrgeimal korrusel istuvad kitsukeses kontoris vastamisi kaks meest – Madis Lämmergas ja Taavi Salo, kes moodustavad suurema osa idufirmast Rephop. Samamoodi kahekesi hakkasid nad kaks aastat tagasi looma programmi, millega taheti muuta majandustarkvara maailma.

Ernst & Youngi taustaga Lämmergas oli oma töös pidevalt kokku puutunud probleemiga, et peamiselt väikestel ja keskmistel grupiettevõtetel ei ole korralikku tarkvara eelarvestamiseks, finantside haldamiseks ja eriti konsolideerimiseks. „Selleks polnud üldse midagi, kõik tegid seda Excelis,“ ütles Lämmergas.

Kuigi Ernst & Youngis oli võimalusi areneda, tundis ta ühel hetkel, et tahaks midagi uut ja põnevat teha. 2013. aastal otsustas ta viis aastat peas keerelnud idee ellu viia ja luua ise grupiettevõtetele mõeldud finantstarkvara, mida oleks võimalikult lihtne ja soodne kasutada.

Lämmergas võttis ühendust ammuse sõbra Taavi Saloga, kes tol ajal töötas lastekaupade firmas Mothercare Baltics IT-spetsialistina. „Me oleme koos ka varem teinud veebiarenduse projekte ja arvatavasti sellepärast pöördus Madis minu poole. Eelnev koostöö on sujunud ja ma teadsin asja – sealt see alguse saigi,“ meenutas Salo.

Plaan oli saada tarkvara valmis nelja kuuga, tegelikkuses kulus selleks üheksa kuud. Lämmergase sõnul tundub see paljudele uskumatu. „Kui me kellelegi näitame, mis selleks ajaks valmis oli, siis ükski finantsjuht seda ei usu, see reaalselt ei ole võimalik,“ ütles ta.

Kuigi finantside poolel on paljut, mida saaks uutmoodi tarkvaraga parandada, otsustati alustada kõige suuremast probleemist – konsolideerimisest. Algusest peale oli selge, et nõudlust on, seda näitab kas või see, et juba enne ettevõtte loomist oli neil klient olemas.

Raamatupidajad ei oska kurta

Kui küsida, mida Rephop sellist teeb, mida varasemad finantstarkvara loojad pole suutnud pakkuda, vastab Lämmergas, et peamine idee on tarkvara lihtsustada.

„Praegused tarkvarad on ülikeerulised, nende rakendamise aeg on 6-18 kuud, vahel ka rohkem. Ettevõte peab tegema sadu tuhandeid kuni miljoneid eurosid väärt investeeringu ja ta ei saa seda enne katsuda kui 18 kuu pärast. Lisaks ei ole inimesed valmis seda kasutama, sest see on nii tohutult keeruline,“ rääkis Lämmergas. Tema sõnul tuleneb keerukus sellest, et paljud ettevõtted, kes grupihaldustarkvara pakuvad, on 1990. aastatest pärit ega ole oma toodet väga muutnud. „Raamatupidajad üldiselt ei kurda, sest nendel ei ole kogemust kasutada midagi paremat, neile ongi ainult jama toodetud siiamaani,“ oli Lämmergas kriitiline.

Ta selgitas, et Rephopi mõte on teha tarkvara nii lihtsaks, et seda oleks võimalik kiiresti rakendada ja kohe oleks ka väärtust näha. Samuti tahavad nad hoida hinda ka väiksematele klientidele vastuvõetavana. „Kliendid tasuvad igakuist renti ning me ei seo neid ühegi lepinguga. Kui me ei suuda kliendi vajadusi rahuldada, saab ta kohe loobuda,“ märkis Lämmergas.

Tavapäraste tarkvarade eest tuleb tema sõnul maksta vähemalt 100 000 eurot, millele lisanduvad hooldustasud. Kuna Rephop pakub oma teenust pilvetehnoloogia põhiselt ja haldab ning hooldab ise servereid, pole kasutajatel nende pärast vaja muretseda ja nii küsitakse ainult kuumakset. Konkurentidest erinevad nad ka seepoolest, et ei küsi tasu kasutajate arvult, vaid tütarettevõtete hulgalt.

Sihitakse Exceli kasutajaid

Samas ei ole Rephopil kavas püüda neid ettevõtteid, kel mõni tarkvara juba olemas, sest kliendi saamise kulu läheks sel juhul väga suureks. „Kõik, kes on mingi tarkvara rakendanud, teavad seda piina tarkvara vahetuses, olenemata, et meil seda ei ole, aga keegi ei usu seda, et meil seda ei ole. Meil võtab nii palju aega tõestamine, et meie tarkvara rakendamine tõesti võtab ainult neli tundi,“ selgitas Lämmergas. Seetõttu keskendutakse neile grupiettevõtetele, kes kasutavad ainult Excelit.

Lämmergase sõnul näitavad uuringud, et Euroopas konsolideerib 80% ettevõtetest Excelis, mille probleem on see, et omavahelised tehingud ei klapi, neid pole omavahel võrreldud ja kogu kontrolli peab raamatupidaja tegema käsitsi.

Seega on Rephopi potentsiaalne turg väga lai - Eestis on selliseid ettevõtteid ligikaudu 600, Euroopas 80 000-120 000. Rephopil on ka Euroopa turul väga tugev eelis, sest kaks nende peamist konkurenti, kes sarnast teenust pakuvad, tegutsevad USA turul.

Haaret on kavas laiendada ka arenevatele turgudele Lõuna-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas, kus Lämmergase sõnul hakkab praegu tekkima trend, et minnakse oma ettevõtetega teistesse riikidesse ja tehakse tütarettevõtteid. „See on koht, kuhu saaksime minna ja väärtust luua,“ ütles ta.

Investorid vaimustuses

Hiljuti sai Rephop oma esimese investeeringu – 50 000 eurot investoritelt Soomest ja Venemaalt. Investeerimisringi vedas Soome tuntud ingelinvestor Riku Asikainen, kes oli varem juba Rephopi juures nõustajana. Ettevõttega tutvus ta põhjanaabrite ärikiirendi Startup Sauna kaudu. Asikaineni sõnul liitus ta Eesti idufirmaga, et vaadata üle ettevõtte olukord enne investeeringut ja aidata neil oma äri arendada.

Ta märkis, et nende puhul ei ole kõige olulisem idee ise, vaid kuidas seda ellu viiakse. „Toode tehti valmis väga väikese eelarvega, mis mulle meeldis, ja kasutajate probleemidele keskenduti reaalsete kasutajate vaatepunktist,“ rääkis Asikainen, kelle hinnangul paistab Rephop Euroopa idufirmade seast välja kolmel põhjusel: selge fookus, hea meeskond ja potentsiaal haarata kogu turg.

Kuna Asikainen on Euroopa ingelinvestorite seas hinnatud, otsustas tema eeskujul eestlaste ideesse raha paigutada ka Vene ingel Dmitry Rumyantsev. Investeerimise kasuks otsustas ta seetõttu, et talle meeldisid idufirma asutajad, nende idee ja ambitsioonid, kuid oluline oli ka see, et Asikainen oli neid mõnda aega nõustanud. „Kui Riku Asikainen oli valmis kulutama oma aega ja vaeva, et aidata neil kasvada, ja organiseeris selleks investeeringuks väikese sündikaadi, kus ka minul õnnestus osaleda, siis on see tõeliselt fantastiline võimalus osaleda väga paljulubavas ettevõttes,“ ütles Rumyantsev.