Toiduraiskaja saadetakse vangi

Tänavu vastu võetud seaduse kohaselt ei tohi poed enam söögikõlbulikku toitu meelega rikkuda - näiteks valatakse prügikasti saadetud, aga riknemata toidukaup valgendajaga, et kodutud sealt toitumas ei käiks - ning enam kui 400 ruutmeetrised poed peavad juuli lõpuks sõlmima kokkulepped heategevusorganisatsioonidega, kellele üle jäänud toidukraam annetatakse. Kui seda ei tehta, riskivad ärid 75 000 eurose trahvi või kaheaastase vangistusega, kirjutab The Guardian.

Seaduse läbisuruja Arash Derambarshi sõnul võiks samasugused karmid võtted kasutusele võtta mujal riikides ning on ideed tutvustanud Euroopa Komisjonile ning plaanib seda teha ka ÜRO ees.

Kui Eestis visatakse aastas ära 60 mln euro eest toidukraami, siis Prantsusmaal ulatub kogus 2,5 mld euroni. Keskmine prantsuse kodanik viskab aastas ära 20-30 kg toidukraami, millest 7 kg on endiselt pakendis. 2025. aastaks peaks riik toiduraiskamist vähendama poole võrra. Täna ulatub näitaja 7,1 miljoni tonnini, millest 70% tuleb tarbijatelt, 15% restoranidelt ning 11% kauplustelt. Üleilmselt visatakse igal aastal ära 1,3 mld tonni söögikõlbulikku toitu.

Uute nõuetega ei ole aga päri kaubandusettevõtted. Suuri kaubakette ühendava katusorganisatsiooni Fédération du Commerce et de la Distribution juhi Jacques Creysseli sõnul karistatakse suurpoode ebaõiglaselt, sest nende osa toiduraiskamises on vaid 5%.

Prantsusmaa seadused on rangemad kui näiteks Suurbritannias, kus toidu- ja jaeäridel soovitati vabatahtlikult tarneahela raiskamise vältimiseks võtteid rakendada.

ERR kirjutas, et kolmanik siin ära visatavast toidukraamist on söögikõlbulik.