Üks küsimus
Mida ootate tänavuselt aastalt?
DSV Transport juhatuse esimees Jaan Lepp:
Oleme plaaninud analoogseid kasvnumbreid võrreldes eelmisega. Ega see lihtne saa olema. Häid majandusuudiseid on vähe nii Eestis kui ka meie lähiriikides. Eesmärgi saavutamiseks oleme suurendanud selle aasta veebruarist ladude pinda 6000 m2 võrra ja kasvatanud oma alalist treileriparki 60 ühiku võrra.
Ookeani Konteinervedude tegevdirektor Alar Valt:
Oleme natuke eelmisest aastast taga vist. Praegu on vara veel järeldusi teha, kuna see (äri – toim) käib ju tsükliliselt – suveperiood on vaiksem, neljas kvartal on kõige aktiivsem. Ei oska praegu küll veel hinnangut anda. Turu väiksuse tõttu Eesti ei vaja nii palju konteinerikaupu, mis siia sisse tulevad.
DHL Estonia juhatuse liige Mati Kärt:
Saavutada netokäibeks 50 mln eurot. Jätkata investeeringuid IT-rakendustesse. Suunata ekspedeerimise äriüksuse kliendid kasutama online teenuseid. Viia lõpule logistikakeskuse laiendus ja selle efektiivne kasutusele võtmine.
CF&S Estonia tegevjuht Harri Rästas:
Paremat, kui 2014. aastal. Kasvuprognoosi ei kommenteeri.
Schenkeri tegevjuht Janek Saareoks:
Käesolev aasta on palju keerulisem. Reaalne kaubavahetus kahaneb võrreldes eelmise aastaga ja konkurents on väga terav. Seega ei taha isegi prognoosida. Majanduse väljavaated on väga kehvad.
Kõige suuremaks mõjutajaks on siiski kaubavahetuse kasinus idanaabri suunal, mis pärsib otseselt ka veosektorit, Eesti majandust ja laiemalt kogu Euroopa majandust. Nõudlus on väiksem, seega pole ka mida vedada. Teine oluline mõjur on eelmisest tingituna transporditeenuste ülepakkumine turul, hinnasõda.
Kolmas oluline faktor on Ida-Euroopa vedajate parem konkurentsivõime just läbi hinna. Eesti vedajal on väga raske ja läheb veelgi raskemaks, kuna valitsuse maksupoliitika lööb valusalt just Eesti transpordiettevõtteid.
Schenkeri tegevjuhi
Janek Saareoksa sõnul õnnestus neil kasvada tänu klientidele. „Suutsime oluliselt parandada teenuste hinnakonkurentsivõimet. Täna kahjuks ostetakse ainult hinda. Eks mujal tuli jälle lõivu maksta,“ kommenteeris ta lähemalt. Põhiliselt konteinervedudega tegeleva
Ookeani Konteinerveod suutis kasvatada oma tulusid ennekõike tänu nõrgale euro kursile, kuna ettevõte arveldab enamike välispartneritega dollarites. „Kogu see kasv on tänu sellele, et meil on paljud arved USA dollarites ning vahe euro ja dollari vahel vähenes märgatavalt,“ märkis ettevõtte juht
Alar Valt.„Kui tähelepanelikult meie majandusaruannet vaadata, siis meie äritulud 2014. a vähenesid võrreldes 2013. aastaga,“ lausus Valt. Põhipõhjus oli tema sõnul üleüldine majanduslangus meie piirkonnas, kuigi vaatamata sellele suudeti säilitada olemasolevat kliendibaasi.
Tasub teada
2,1 % kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aastal võrreldes tunamullusega.
Allikas: statistikaamet
„2014. a alguses alanud konflikt
Ukrainas, millele järgnesid vastastikused sanktsioonid nii lääneriikide kui ka Venemaa poolt, samuti aasta viimastel kuudel märkimisväärselt langenud Venemaa rubla kurss teiste juhtivate valuutade suhtes, mõjutasid Ookeani Konteinervedude majandustegevust, mis väljendus ärikasumi märkimisväärses vähenemises,“ võis Ookeani Konteinervedude mullusest majandusaruandest lugeda. Müügitulu kasvas 6%, jõudes pea 33 mln euroni. Ärikasum vähenes märkimisväärselt, 21%, olles 1,1 mln eurot.
CF&S Estonia kontserni tegevjuht
Harri Rästas kommenteeris vaid lühidalt ettevõtte kasvu põhjuseid: „Kasvu tõi efektiivsem töö ja motiveeritud inimesed.“ Müügitulu kasvas mullu 3%, moodustades 57,5 mln eurot, ja ärikasum oli 2 mln eurot, vähenedes aastaga 9%. „Puhaskasumi vähenemise tingisid turukonjunktuur, Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide mõju ja laokompleksi töölerakendamisega kaasnenud kulud,“ seisis CF&S Estonia möödunud aasta majandusaruandes. Kontsern suurendas aruande kohaselt oluliselt laopindu nii Tallinnas kui Riias, sealhulgas alustas CF&S Estonia tavalaost, tolliterminalist ja -laost koosneva umbes 13 500 m² suuruse laokompleksi opereerimist Jõelähtme vallas Lool.
Olukorras, kus vaatamata 8%lisele müügitulu vähenemisele suudeti hoida kasumlikkust, nägi DHL Estonia juhatuse liige
Mati Kärt asja positiivsest küljest.
Müügitulu oli mullu 48,3 mln eurot ja ärikasum 2,3 mln eurot. „Samas kogu
DHL Estonia suutis vaatamata mõningasele käibelangusele hoida kasumlikkust, ja kui vaadata töömahtu, siis saadetiste arv kasvas, kuid tänu transiidile tonnid langesid,“ kommenteeris Kärt majandustulemusi.