Metssigade arvukuse vähendamiseks tuleb leida radikaalseid viise, rõhutab veterinaariaameti peadirektor Ago Pärtel - vastasel juhul ei kao viirus sigadelt nii pea, kui üldse.

- Metssigade rohkus paneb Eesti seakasvatajate tuleviku küsimärgi alla. Foto: Erik Prozes
„Viimase kahe nädalaga on juhtunud see, mida kohe kuidagi poleks tahtnud,“ ütles Pärtel. Nimelt on sigade Aafrika katk murdnud metsast farmidesse.
Kuna piirkonnad, kus kodusigadelt katk leitud, kattuvad üks-ühele aladega, kus on juba aasta aega metssigadelt katk leitud, on Pärtli sõnul viiruse kontsentratsioon looduses ääretult kõrge. Põhjuseks on suuresti metsigade rohkus, ent viirus levib ka seetõttu, et inimesed käivad rohkem metsas.
„Viimaste päevade väljaütlemised on olnud selged – tuleb tõsiselt tegeleda mooduste leidmisega, kuidas sigade arvukus alla viia. Mida tihedamalt neid on, seda suurem on ka kontakt ja jõudsamalt viirus levib ja püsib,“ selgitas Pärtel.
Pärtel lisas, et katku levikule piiri panemiseks on käima pandud kõik võimalik. Erinevaid meetmeid alustati juba 2-3 aastat tagasi, kui sigade katk levis
Venemaal Peterburi külje all. Näiteks kehtestati siis sööda
impordikeeld Venemaalt, alustati reisijate pagasi totaalkontrolliga, samuti rakendati nõudeid elussigade transportimisel veokitega.
Olukord muutus aga, kui katk tungis Valgevenest esialgu Poola ning sealt edasi Leetu ja Lätti. Siis kehtestati igasugune kodusigade väljas pidamise keeld ja hakati farme kontrollima. Pärtli sõnul käib
veterinaariaamet farme nüüd juba teist korda läbi. Täna muudeti veel karmimaks ka juba üks kord varem muudetud bioohutusnõudeid. „Väga erinevaid tegevusi tehakse katku tõkestamiseks. Siia kuuluvad ka keskkonnaameti ja jahimeeste seltsi töö, mis on seotud küttimispiirangute, proovivõtmiste ja uuringutega,“ selgitas Pärtel.
Pärtel nentis, et on raske ennustada, millega sigade katk Eestis lõppeda võiks. „Meie kliimavöötmes varasem kogemus katkuga puudub, see on ajaloos esmane juhtum,“ ütles ta.
Katk võib püsida metssigade seas aastaid. Kuigi Eesti praegune olukord pole Pärtli sõnul veel täiesti must, ei näe veterinaariameti peadirektor võimalust, kuidas praeguse metssigade arvukuse juures viirus loomade seast kaduda võiks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!