Reformi poliitiku äri tankistiga

Lõuna-Eestis tegutseb ettevõtja ja Reformierakonna poliitik, keda kodukandis kutsutakse Võru Vürstiks. Võru Vürstile ehk ­Erki Saarmanile kuulub Eestis tuntud aknaäri Glasaken, mille juriidilised kehad jätavad maha võlgnevusi ja haihtuvad tankistide käte vahelt õhku.

Erki Saarman on Võrumaa mees, seal sündinud ja kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Spordikooli Otepää filiaali suusahüpete erialal. Saarman sukeldus poliitikasse  ja kuulus Andrus Ansipi valitsemise ajal Reformierakonna Võru piirkonna juhatusse. “Võrus on vaja palju muuta ning seda lühikese aja jooksul. Edu saavutamiseks peab tegema radikaalseid otsuseid ning need kiirelt rakendama, märksõnaga efektiivsus! Nende põhimõtete elluviimise ainus poliitiline valik Eestis on Reformierakond!” tutvustab Saarman end Reformierakonna kodulehel.

2002. aastast alates oli Saarman Võru linnavolikogu aseesimees ning 2010. aastast esimees. Saarman on olnud ka kodupartei suurtoetaja ning nimetati 2009. aastal “parimaks kampaaniaoravaks”. 

Heal lapsel mitu nime. Nüüdseks on Saarman enda sõnul pigem väikeettevõtja, kes müüb Glasakna aknaid, mida toodetakse ja tuuakse Lätist. Äriregistri andmetel sündis Glasakna aknaid müüv esimene juriidiline keha OÜ Viidomõisa 2003. aastal, kui Saarman ostis varem loodud ettevõtte.

Üheksa aastat hiljem, 2012. aastal, vahetas Glasaken keha ja hakkas tegutsema OÜ Aknad Ette nime all. Ettevõttest väljus Saarman aasta hiljem, 2013. aastal, ning rooli taha astus legendaarne firmade matja ja pankrotihaldurite vana tuttav Raivo Palmiste. Palmiste on hauda saatnud  Eestis üle 140 ettevõtte ning nende arv aina kasvab.

Saarmani selgitusel pole ettevõtte müügis midagi keelatut ning ta ei näe otseselt probleemi ka selles, et ettevõtte Raivo Palmistele müüs. Ettevõttel jäi üles ligi 40 000eurone maksuvõlg ning praeguseks on OÜ Aknad Ette kenasti pankrotti tüüritud.

Järgmine ettevõtete pundar, mis on Glas­akna aknaid müünud, sai alguse 2010. aastal Saarmani loodud OÜst Viidomõisa Aknad. Kolme aasta pärast, 2013. aastal, vahetas Saarman ettevõtte kesta, sündides ümber nime all Klaasaken OÜ. Aasta hiljem Saarman väljus ettevõttest ja andis teatepulga üle tankist Ken Raudlale, keda peetakse likvideerijate seas tõusvaks täheks. 

Raudla kõrval figureerisid firma juhatuses ka sellised nimed nagu Ea Erit ja Juri Fedotov. Saarman väidab, et ei tea neist inimestest midagi. 2014. aastal nimetas Ken Raudla ettevõtte ümber KRaut Investiks. Sisuliselt vahetati selles skeemis nelja kuu jooksul kolm korda omanikke.  KRaut Investil on üleval ka 10 790eurone maksuvõlg.

Praegu tegutseb Glasaken Borister OÜ nime all, mis äriregistri andmetel on registreeritud 2014. aastal, kuid ettevõtte kodulehel figureerib nime juures aastaarv 2011.

Endised töötajad kardavad rääkida. Äripäevale on mitu endist Glasakna töötajat märkinud, et särava esiklaasi taga peitub hämar valesid ja intriige täis tagatuba. Erki Saarmani abikaasa Kristina Saarman, kes varem töötas ka kurikuulsas pankrotistunud Glaskekis müügijuhina, on Glasaknas müügijuht. Ühe anonüümsust palunud allika sõnul oli just Kristina Saarman see, kes tegeles personaliga ja maksis töötajatele isiklikult kontolt palka. Firma konto pealt maksti töötajatele lisatasusid. Neil, kes küsimusi esitama hakkasid, tehti elu keeruliseks või sunniti nad ettevõttest lahkuma. Erki Saarman on kõik need väited ümber lükanud.

Kuid see pole kõik. Äripäevaga rääkinud allikate sõnul on maksuamet küsinud töötajate pangaarvete väljavõtteid ja saatnud ettevõttesse arupärivaid küsimustikke stiilis “Kas kontorisse osteti uut mööblit? Palju palka maksti? Kas kontoris tehti remonti?” jne. Erki Saarman kinnitab maksuameti huvi tema ettevõtete vastu, kuid  jätab nimetamata, millise firma vastu huvi tunti ja millal. Ka ei vasta Saarman küsimusele, kas müüs ettevõtted enne või pärast maksuameti huviorbiiti sattumist.

Ühe anonüümsust palunud endise töötaja sõnul kahtlustasid töötajad, et Saarman ehitab maja ja sisustab seda, kuid arveid esitab, justkui renoveeritaks kontorit. Teine allikas märkis, et ei suutnud Glasaknas vastu panna pingele klientidele valetada. Ta sai kõnesid pahastelt klientidelt, kelle ootetähtajad pidevalt üle läksid, ning sai soovituse: “Valeta neile!”

Glasaken moonutab konkurentsi. Kalesi aknatehase aknaid müüva Aknatehas OÜ tegevjuhi Eerik Kirsi sõnul moonutab Glas­aken ebamõistlikult soodsate pakkumistega ausat konkurentsi, ei maksa makse ning matab firmasid. “Ilmselt on tegemist maksude optimeerimisega, riigile maksude maksmata jätmise organiseerimisega riiulifirmade kaudu,” märkis Kirs.

Kogu loo muudab Kirsi sõnul kurvaks tõsiasi, et need inimesed, kes Glasaknast aknaid ostavad, jäävad garantiita. Sest kui pole enam ettevõtet, kellelt aknaid osteti, siis pole ka kedagi, kellelt garantiitöö tegemist nõuda.

“Odavate pakkumiste õnge minemine on ohtlik seetõttu, et kui ühel hetkel on akendega probleemid või toote kättesaamisel on ilmnenud probleeme ja soovitakse asjale lahendust saada, siis võib juhtuda, et Glasaken ja Erki Saarman võivad sellest keelduda. Kui soovitakse pöörduda kohtusse oma õiguste kaitsmiseks, siis võib selguda, et tegemist on riiulifirmaga, millel reaalset tegevust taga justkui ei olekski,” hoiatas Kirs kliente.

See, et Erki Saarman on pikaaegne teenekas Reformierakonna liige, kes on kuulunud ka piirkonna juhatusse, on Kirsi sõnul äärmiselt kahetsusväärne. “Tegemist on Reformi liikmega – seda hämmastavam, et meie poliitikud sedavõrd avalikult ebaseaduslike ja ebaausate tegevuste kaudu oma äri arendavad. Kindlasti oleks huvitav kogu Eesti rahvale, kuidas meie poliitikud tegutsevad,” märkis Kirs.

Erki Saarman on kahel korral kandideerinud kohalikel valimistel. Kirsi sõnul võiksid need inimesed, kes talle oma hääle ja usalduse andsid, teada, millega see inimene tegeleb.  “Nüüd inimesed, valijad, teades, et poliitiline isik sedavõrd “ausalt” oma äri ajab – ma arvan, et sel on omad tagajärjed,” ütles Kirs.

Võrumaa ettevõtja ja poliitik Erki Saarman ei soovinud mitmel kohtumisel Äripäevale selgitada oma hämaraid sidemeid firmade matjaga, samuti eitas ta osalemist igasugustes skeemides ja musta palga maksmist.

“Rohkem selliseid võlausaldajaid nagu Autorollol!”

Kui Eestis oleksid kõik võlausaldajad sama jõukad ja sihikindlad oma võlgade väljanõudmisel nagu kurikuulsa ­Autorollo omad, siis võiks õhk variisikutest palju puhtam olla.

Küsimustele vastab vande­advokaat Indrek Naur.

Milline skeem on Teie hinnangul Erki Saarmanil oma ettevõtetega?

See on skeem, kus lihtsate võtetega proovitakse oma võlgadest vabaneda. Valitakse variisik, kes määratakse juhatuse liikmeks, ja see äriühing pannakse riiulile.

Kõige suurem probleem on kreeditoridel (võlausaldajatel), kes proovivad hiljem oma võlga kätte saada, ja ka tarbijal, kes on äriühingust töid tellinud – neil pole isikut, kellelt nõuda tööde tegemist.

Kas on mingi võimalus, kuidas ebakvaliteetse töö tegija tagantjärele siiski vastutusele võtta, kuigi ta on juriidilist ettevõtet vahetanud?

Juriidiliselt on see väga keerukas. Kui ettevõte läheb üle teisele osaühingule, siis on teoreetiliselt võimalik kreeditoril nõuda kohustuse täitmist, kuid see vajab tõendamist, et ettevõte on üle läinud.

Tavalise inimese jaoks on selline jälgede ajamine liiga keeruline.

Just nimelt. See on keeruline tõendamine. Eks tuleb panna kaalukausile ka see, kas on mõttekas teha nii suuri kulutusi.

Üks variisik Erki Saarmaniga seotud firmas on firmade matjana kuulsust kogunud Raivo Palmiste, kelle nime taga on väga palju firmasid. Mis on tema nii eduka toimetamise võti?

Eesti seadus võimaldab variisikuid juhatusse määrata, mingeid takistusi selleks pole. Ja seni, kuni isikul pole ärikeeldu, võib ta olla sadade äriühingute juhatuse liige ja vastutada tegevuse eest juhatuse liikmena – kuid ta ei vastuta vana juhatuse liikme eest. Ehk siis, kui variisik paneb OÜ riiulile, siis võlausaldajad peavad vaeva nägema, et selt äriühingult oma kohustuste täitmist nõuda.

Olete ise töiselt ka tankistidega kokku puutunud. Mis on nende peamine argument, miks nad sellise asjaga tegelevad?

Raha, ikka raha! Nad müüvad likvideerimisteenust. Tegelikult on see lihtsalt variisikuteenus, kus üks isik asendatakse teisega.

Tihti on variisikud ka väga noored inimesed, kelle puhul tundub, et nende noorust ja naiivsust kasutatakse ära?

Jah. Pakutakse näiteks 100 eurot või mingi naeruväärne summa selle eest, et ta juhatuse liikmeks teha, lubatakse maad ja ilmad kokku. Ettevõtjad võidavad aga sellest asjast vaid nii, kui võlausaldajad on passiivsed.

Aga näiteks Autorollo kohtusaaga puhul, kus võlausaldajatel on raha, võtsid just nemad asja ette. Kui kõik võlausaldajad oleksid sellised, kes raha ei loe ja viivad asja lõpuni – ma arvan, et õhk oleks siis puhtam. Kuid paljud ei taha lihtsalt veel rohkem peale maksta. Hagide esitamise eest on vaja ju maksta jne. Kohtusse pöördumine on kulukas.

Vanasti olid pankrotihalduritel riigilõivud kõik tasuta, haldurid võisid hagisid esitada nii palju, kui süda lustis. Nüüd küsib kohus pankrotihaldurilt sama summa mis iganes menetlusosaliselt. See ongi üks suuremaid takistusi variisikute vastu võitlemisel. Lõivudeks, tagatiseks, deposiidiks on raha vaja.

Mis veel võiks takistada variisikute tegusid ja nende kasutamise vohamist?

Võib-olla ärikeelu lihtsam kohaldamine. Praegu saab ärikeeldu kohaldada vaid siis, kui isik on toime pannud kuriteo. Ja kuriteo võib toime ju panna, kuid süüdimõistev otsus võib tulla alles kolme või viie aasta pärast – seni saab ju äriühingutes tegutseda.

Maksuametil on võimalik ­variisikute tegutsemist takistada ja seda ebamugavaks muuta, kuid lõpmatuseni nad seda teha ei saa. Ühel hetkel on õiguste piiramine ees.

Kohtunikud ja pankrotihaldurid pöörduvad enamasti otse eelmise juhatuse liikme poole. Paljud inimesed ei tea seda, aga isik, kes oli aasta enne pankrotiavalduse esitamist juhatuse liige, on kohustatud esitama kõik andmed äriühingu tegevuse kohta. Kohus kutsub selle inimese üldjuhul ka kohtusse.

Miks on Erki Saarmani aknaäri puhul oluline see avalikkuse ette tuua?

See on kõlvatu konkurents. Ettevõtjad, kes selliseid skeeme kasutavad, moonutavad konkurentsi. Need äriühingud, kes tegutsevad seaduslikult, maksavad korralikult makse ega hiili kõrvale garantiitöödest – nemad on halvemas seisus. Skeeme kasutavad äriühingud saavad ka hangetel teha alapakkumisi, sest pakuvad hinna, kuhu on sisse kirjutatud võlad ja garantiitööde tegemata jätmine.