Esmaspäeval esitas ettevõtja Kristina Tauts väljaastumistaotluse Isamaa ja Res Publica Liidust pärast seda, kui maakohus oli ta kriminaalkorras süüdi mõistnud. Tauts tunnistas kohtus, et pettis välja suurel hulgal narkomaanide raviks mõeldud raha.
- Kristina Tauts Foto: Andras Kralla, Äripäev
Eile langetas maakohus otsuse kriminaalasjas, mille kohaselt jäi
IRL-i liige Kristina Tauts süüdi kelmuses ning talle määrati karistuseks aasta pikkune tingimisi vangistus. Lisaks sai tema ettevõte OÜ Comenius karistuseks 4000 eurot trahvi.
Juhtumi avalikustas mullu detsembris ETV saade „Pealtnägija“, mis paljastas, et mõjukas poliitikutest ettevõtjate perekond Kristina ja Toomas Tauts on segatud afääri, kus suur hulk narkomaanide raviks mõeldud raha kadus.
Kristina ja Toomas Tauts olid aastaid IRLi üks mõjukam paar. Nende biograafia on muljetavaldav kombinatsioon poliitikast, ärist ja ühiskondlikest projektidest, vahendas "Pealtnägija". Praegu 42aastane Toomas Tauts oli Res Publica asutajaliige koos nn äraostmatutega, erakonna juhtpoliitik ja fraktsiooni esimees Tallinna linnavolikogus, kus 2004. aastal õnnestus ajutiselt linnapea kohalt kangutada isegi Edgar Savisaar ise. Aktiivsest poliitikast tagasi tõmbununa ajab Tauts juba aastaid kinnisvara- ja jäätmeäri, kus tema kompanjonideks on nii poliittaustaga inimesed kui suurettevõtjad.
40aastane Kristina Tauts tuli avalikkuse ette aidsiennetajana, töötas mitmes tervishoiuasutuses juhtival kohal, kuulus selle kõrval aastaid Isamaa ja Res Publica Liidu volikogusse ning oli Kristiine piirkonna esimees.
Märk jätkuvast positsioonist erakonna hierarhias oli see, kui majandusminister Juhan Parts nimetas veel kolm aastat tagasi Toomas Tautsi Eesti Energia nõukogusse ja Kristina Tautsi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogusse.
Mis juhtus?
Et asjast aru saada, tuleb minna tagasi 2010. aasta juulisse, kui Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas järjekordse hanke. „Me otsisime partnerit selleks, et hakata osutama ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust inimestele, kellel on sõltuvus narkootilistest ainetest,“ rääkis TAI nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova.
2000ndate alguses oli Kristina Tauts Nelli Kalikova kõrval üks aktiivsemaid narkovõõrutus- ja aidsiennetusaktiviste ja töötas kuni 2004. aastani TAI arenduskeskuse juhina. Seega polnud üllatus, kui talle kuuluv osaühing Comenius osutus nüüd TAI hankel edukaks.
Et tegu oli eurorahaga, konkreetselt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega, pandi teenuse sisu 2010. aasta oktoobris sõlmitud lepingusse kirja väga detailselt. Lihtsalt öeldes käis jutt keskusest, kus eksnarkomaanidele õpetatakse normaalset elu, alates isiklikust hügieenist, lõpetades tööintervjuul käitumisega, rääkimata uimastitest hoidumisest. Lepingu järgi pidid tiimis olema kõrgharidusega psühhiaater, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Kokku 30 voodiga asutus pidi tegutsema Ida-Tallinna haigla Järve hooldushaigla ühes tiivas.
Kurbatova sõnul algas teenuse osutamine jaanuaris 2011 ning kuni aprillini 2011 oli kõik näiliselt korras. 2011 aprillis peatas Comenius teenuse osutamise ning lubas sellega taas jätkata sügisel.
Jaanuarist aprillini 2011 esitas Comenius aruandeid, nagu käiks töö eksnarkomaanidega täie hooga. TAI maksis selle alusel üle 57 000 euro, aga keegi koha peal kontrollimas ei käinud. Esimest korda mindigi Järvele alles augusti lõpus, et veenduda, kuidas keskus taas tegevust alustas. Siis tabas šokk.
"Kui meie töötajad pöördusid sellesse haiglahoonesse, mille ruumides teenus pidi olema, siis ei leitud märget selle kohta ega selle asutuse registratuuris ei teatud, et selles hoones sellist teenust osutatakse," rääkis Kurbatova. Tõsiseid rikkumisi oli teisigi ja kokkuvõttes pidas TAI neid nii tõsiseks, et ütles lepingu pikemata üles.
Comenius Kristina Tautsi isikus püüdis TAI esindajatele selgitada, et nad ei ole päriselt petnud, vaid on osutanud teenust ühes eramajas Tallinnas aadressil Tüve 49. Tõestuseks tõi Kristina Tauts üürilepingu. Kuid ka see vale varises ruttu kokku. „Küsitlesime naabreid ning saime teada, et naabrite sõnul ei ole selles hoones kolm aastat mingit tegevust toimunud,“ lausus TAI jurist Gerli Hummel.
„Tuli välja, et selles majas tegelikult ei ole juba aastaid mingit tegevust toimunud ja tegelikult see maja ei oleks olnud sobiv juba ka sel põhjusel, et seal ei tohi majutustegevust pakkuda,“ lisas Kurbatova.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.