Täna töötuskindlustusmakse alandamata jätnud valitsus sööb oma sõnu, sest kevadel vastu võetud ja palju kriitikat pälvinud maksupaketiga on maksulaekumine liikunud loodetust hoopis teises suunas, ütles Liviko juht Janek Kalvi Äripäevale.
- Liviko juht Janek Kalvi ütleb, et valitsus ei kuulanud õigel ajal ettevõtjaid ja nüüd on neil rahapuudus käes. Foto: Raul Mee
Ta selgitas, et
töötuskindlustusmakse alandamata jätmine kõneleb sellest, et valitsus on hakanud aru saama, et juunis vastu võetud maksupaketi katteallikad pole olnud piisavalt head ja nüüd tuleb hakata olukorra päästmiseks korrektuure tegema. „Töötuskindlustusmakse on esimene märk sellest,“ sõnas Kalvi.
Tasub teada
Valitsus kehtestas tänasel istungil töötuskindlustuse makse määrad aastateks 2016–2019, milleks on 1,6% kindlustatule ning 0,8% tööandjale. Need jäävad samale tasemele, mis olid kehtestatud aastateks 2015–2018.
Töötukassa pakkumine valitsusele oli aga vähendada 2017. aastast kindlustatu töötuskindlustusemakse määra 1,4%-ni ja tööandja töötuskindlustusmakse määra 0,7%-ni.
„Minu ennustus on, et sel sügisel hakkab valitsus otsima kevadel lubatud katteallikatele omakorda katteallikaid. Minu valdkonna näide sellest on kange alkoholi
aktsiis, mida tõsteti 15 protsenti, kuid sellest saadakse vähem raha kui eelmisel aastal. Tegelik maksulaekumine on liikunud valitsuse ootustele teises suunas. Seda ettevõtjad, kaasa arvatud mina, valitsusele ka ütlesid, kuid meid ei kuulatud,“ ütles
Kalvi.
Valitsus on Kalvi sõnul rahahädas ja sügisel ning järgmisel aastal see olukord ilmselt aina süveneb - valitsus peab hakkama oma lubadusi üle hindama. „Selle maksupaketi vastu võtmine oli tugev löök ettevõtjateringkonnale. Mingit dialoogi ei olnud, kuigi me osutasime juba siis selle tegevuse tulemile.“
Kalvi soovitus valitsusele oli pidada vähemalt seekord dialoogi ettevõtjatega, kuulata nende prognoosi ja arvamusi. „Valitsus peaks mõne sammu tagasi astuma selle asemel, et pusa veelgi keerulisemaks ajada. Valede otsuste parandamine uute valeotsustega teeb olukorra vaid halvemaks,“ ütles ta.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.