Pere kinnisvara võib langeda laenu ohvriks

Enne laenu võtmist

Planeeri pere eelarvet.

Hinda riske - mis saab ootamatuse (haigus, töökaotus) korral?

Kaalu mõistlikkust ja jõukohasust.

Laenul peab olema kindel sihtotstarve.

Mõtle läbi laenusumma, kuumakse ja graafiku pikkus.

Vali laenuandja.

Küsi intressi arvestuse põhimõtteid, laenuperioodil ettetulevate muudatuste sõlmimise võimalust ning uuri, kas laenu saab ka enne tähtaega tagasi maksta.

Allikas: Nordea, Swedbank

Kaks näidet, kuidas mõtlematu finantsotsus kätte maksab.

Ära unusta käendust

Kunagine õppelanukäendus võib lõppeda kinnisvara arestimisega.

Aastal 2000 käendas Anne Ivari õppelaenu. See ununes ja kõik oli hästi. Anne kohtus aastaid hiljem Mardiga, kellega otsustati 2009. aastal koos kinnisvara osta. Ühel hetkel suhe ei laabunud ja vara tuli jagada.

Selgus tõsiasi, et poolele varale on pandud arest, sest ammu käendatud õppelaenu võtja Ivar pole oma õppelaenukohustust täitnud. Võlg oli pööratud täitmisele käendaja suhtes. Et lahku läinud Anne ja Mart saaksid ostetud kinnisvara kaasomandist ühe isiku omandisse vormistada, tuli ära maksta Ivari õppelaen, mis oli tuhandete eurode suurune. Nii tasus Mart poole talle tundmatu Ivari õppelaenust.

Trikid kontodega

Kui soovid osta kinnisvara, ära lase enda kontole kanda kahtlaseid summasid.

Pille ja Peeter on õnnelikud armunud noored, kuid Peetril on oma raha haldamisega probleeme. Seetõttu on mitu nõuet kohtutäituri juures täitmisel. Peeter leppis kokku, et tema tööandja kannab palga Pille kontole. Kui Pille tahtis kinnisvara osta, vaatas pank Pille kontot, kuhu oli laekunud ka Peetri töötasu. Sellised kahtlased tehingud nurjasid tema soovi saada pangast laenu.

Kas abikaasat tasub usaldada ?

Lennart OjaEversheds Ots & Co advokaat

Üks abiellumise põhjus võib olla ka vajadus kindluse järele. Samas ei saa öelda, et abielu vaid annaks. Abieluga kaasnevad vastastikused kohustused. Ühe poole mõtlematust teost võib tekkida kohustus mõlemale, isegi kui teine pool sellest ei teadnud või seda heaks ei kiitnud. 

Paljudele võib tulla uudisena, et teatud tingimustel kohustab seadus neid abikaasa võetud rahalise kohustuse eest täielikult ja kogu varaga vastutama. Siinjuures on oluline teada, et mitte kõik võetud kohustused ei ole ühised. 

Esiteks peab kohustus olema võetud ühise majapidamise korraldamiseks või laste huvides või pere muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Teiseks, kohustuse ulatus ei tohi ületada abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Need tingimused peavad esinema koos.

Kujutage ette neljaliikmelist perekonda, kus on kaks last. Pereisa soovis jõulude ajal peret üllatada ja ostis väikelaenu toel naise teadmata perele suure ekraaniga teleri, kodukino komplekti ja lastele mängukonsooli. Rõõmu pakuvad sellised ostud kindlasti, kuid nendesse on kätketud ka oht. Kirjeldatud kohustus oleks ilmselt ühine, isegi kui teine abikaasa ostu heaks ei kiitnud ja leidis selle kulutuse üleliigse olevat. Sellise kohustuse eest vastutavad mõlemad abikaasad. Nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. Juhul, kui abikaasad ei suuda laenumakseid tasuda, hakkab võlg kiirelt viiviste ja trahvide tõttu kasvama. Pereemal on Lõuna-Eestis vanaemalt pärandiks saadud maatükk. Kui laenuandja võla tasumiseks kohtusse pöördub ning endale soodsa lahendi saab, on tal võimalik lasta selle täitmiseks naise maatükk enampakkumisel maha müüa. 

Seadus annab samas abikaasadele võimaluse leppida abieluvaralepinguga kokku, et ilma teise poole nõusolekuta võetud kohustuste eest vastutab vaid see, kes need kohustused võttis. Selline kokkulepe tuleb lasta kanda ka abieluvararegistrisse. Viidatud kokkulepe koos abieluvararegistri kandega kaitseb mõlemat abikaasat. Igaühele kättesaadavatest andmebaasidest ei nähtu kohtulahendeid sellise kokkuleppe lubatavuse ega abieluvararegistri kande õiguspärasuse kohta, mistõttu ootab nimetatud võimalus kohtupraktikas kontrollimist.