Statistika ei tea tõde musta majanduse kohta

Statistikaamet hindab varimajanduse osakaalu Eestis viimastel aastatel 3-4 protsendi vahele, kirjutas Müürsepp statistikaameti blogis. „Püüame tabada varimajanduse rahaliste tehingute osa, mille peamised elemendid on varjatud tööjõud, salakaubandus, ümbrikupalk ja maksupettused,“ selgitas ta.

Majandusministeeriumi uuringu järgi on varimajanduse osatähtsus meie majanduses 6-9 protsenti. Ministeerium tellib uuringu konjunktuuriinstituudilt. „Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele,“ ütles Müürsepp.

Ettevõtjad hindavad Eesti varimajanduse suuruseks 13,2 protsenti SKPst. Ettevõtjate hinnangut uurib Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias. „Selles uuringus selgitatakse välja, kuivõrd tunnetavad Baltimaade ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%),“ selgitas Müürsepp.

Austria majandusprofessor Friedrich Schneider jõuab oma matemaatilise valemiga drastiliselt teistsuguse tulemuseni, pakkudes varimajanduse osaks Eestis 26,2 protsenti. Schneider kasutab oma valemis varimajandust mõjutavaid kaudseid näitajaid nagu maksukoormus, bürokraatiakoormus, avalike teenuste kvaliteet, maksumoraal, töötus, SKP elaniku kohta jne. „Schneideri arvutuste järgi on Baltikumis üks Euroopa suurimaid varimajandusi,“ ütles Müürsepp, kuid lisas, et Schneider hindab kõigi arenenud riikide varimajandust suuremaks, kui seda teevad teised allikad. „Huvitaval kombel on tema arvestuste järgi Lätis siinse regiooni madalaim varimajanduse tase,“ märkis ta.

Müürsepp nentis, et ühest vastust varimajanduse suurusele Eestis lihtsalt ei leia. „Tegelik tõde peitub ilmselt kõigi nende tulemuste vahepeal. Statistikaameti ja Schneideri tulemusi võiks ehk pidada hinnangu piirideks,“ ütles ta.