Eestis 15 aasta väikseim töötute armee

Töötuse määr kahanes III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 2,3 protsendipunkti, mis tähendas töötute hinnangulise arvu vähenemist 36 500-ni ja töötuse määra langemist 5,2%-ni. Need näitajad sarnanevad üha enam majandusbuumi aegsetega aastatel 2006–2007, kui töötuse määr oli 4–5% ja töötute arv alla 40 000.

Tööhõive määr oli III kvartalis 67,2% ja hõivatuid hinnanguliselt 661 000. Tegemist on kvartali kõrgeima tööhõive määraga alates 2000. aastast. Ka hõivatute arv jäi alla vaid mõnele kvartalile, sealhulgas majandusbuumi tipus olnud 2007. aasta III kvartalile.

Et tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, siis tähendas hõivatute suurenenud arv ka elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööjõus osalemise määr oli selle aasta III kvartalis 70,9%, mis oli ligi kaks protsendipunkti suurem kui mullu III kvartalis ning küündis sarnaselt hõivemääraga kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.

Oluliselt langes III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis viitab sellele, et hõivatute arv on kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu. Pikaajaliste töötute arv (12 kuud või enam tööd otsinud) kahanes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes ligi 10 000 võrra ning oli hinnanguliselt 13 000.

Tööturunäitajad paranesid kõigis vanuserühmades, meeste ja naiste ning eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas.

Et 2015. aastal on sisemajanduse koguprodukti kasv olnud mõõdukas, siis oluliselt paranenud tööturunäitajate põhjus ei saanud olla suur majanduskasv. Võimalike põhjustena võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele ning hooajatööde mõningase edasilükkumise III kvartalisse. Samuti võis tööturule avaldada mõnevõrra mõju 2014. aasta II poolaasta majanduskasv ning plaanitav töövõimereform.