Missugust mõju avaldab Pariisi veretöö Prantsusmaa majandusele?

Terrorirünnakus sai surma 129 inimest. Prantsusmaal on välja kuulutatud eriolukord, mida otsustati pikendada kolme kuu võrra. Eriolukorras on politseil muuhulgas õigus inimesi kinni pidada ning neid läbi otsida kui ka keelustada massikogunemisi. Kuigi need sammud on mõeldud inimeste kaitseks, võib see riigile majanduslikus mõttes kahju tekitada, kirjutab CNN Money.

Habras majandus

Prantsusmaa majandus on alles hiljaaegu tõusutrendi näitama hakanud. Kolmandas kvartalis kasvas riigi majandus 0,3 protsenti, aastaseks majanduskasvuks oodatakse üksnes 1,1 protsenti. Kuna terroristide sihtmärgiks olid erinevad baarid ja restoranid, võivad inimesed avalikes kohtades käimisest hoiduma hakata. Majanduslikus plaanis pole see mõistagi hea.

Turistidele hirmutav

Teine potentsiaalne ohusektor on turism, mis terrorirünnaku tõttu võib kannatada. Prantsusmaad külastab aastas peaaegu 84 miljonit turisti. Kuna eriolukorda pikendati, võib see turistides ebakindlust tekitada. USA ja Kanada on oma kodanikele teada andnud, et nad peaksid olema ettevaatlikud, kui Prantsusmaale reisivad. Austraalia on soovitanud inimestel tugevalt järele mõelda, kas neil on tarvis Prantsusmaad üldse külastada. Suurbritannia on andnud koolidele teada, et selleks nädalaks planeeritud ekskursioonid on mõttekas tühistada.

Kui jaanuaris Charlie Hebdo toimetuses tulistati, mõjutas see inimeste huvi Prantsusmaale reisida märgatavalt. Pariisi, Londoni ning teiste Euroopa suuremate linnade vahel rongiliiklust opereeriva ettevõtte Eurostar hinnangul oli Charlie Hebdo tulistamise järgselt käibelangust tunda tervelt pool aastat.

Lisaks eelnevale avaldab Prantsusmaa Euroopa Liidule tugevat survet, et välispiiride kontrolli tugevdataks. Ka see võib reisijates ebamugavust tekitada. Palju tõsisemaks loetakse aga olukorda, kus piirikontroll sootuks taastada otsustatakse, kasvõi ajutiselt. Lisaks turistidele teeb see kahju ka paljudele ettevõtetele ning inimestele, kes elavad ühes, ent töötavad teises riigis.

Kindluse kadumine

Möödunud reede sündmused võivad inimestes tekitada majanduslikus mõttes ebakindlust ning nad lükkavad planeeritud oste edasi. Kuna Prantsusmaa majanduskasv põhineb suuresti tarbijakulutustel, oleks see majandusele märkimisväärne põnts. Eriolukord ei tee olukorda just paremaks.

„Inimesed võivad järsku mõelda, et asjad on halvemini kui nad algselt arvasid,“ lausus Capital Economicsi Euroopa vanemökonomist Jennifer McKeown, kes lisas, et kui Prantsuse valitsuse selgesõnalised väljaütlemised võivad teiselt poolt tarbijates ka turvatunnet ja kindlust tekitada.

Võlg suureneb

Seoses terrorirünnakuga suurendab Prantsusmaa valitsus kaitsekulutusi, palgates juurde 15 000 töötajat, nende seas 5000 politseinikku. See omakorda võib tähendada, et Prantsusmaa eelarvedefitsiit võib kujuneda oodatust suuremaks ning see omakorda toob kaasa laenamiskulude tõusu.

Populismi esilekerkimine

Pariisi veretöö võib mõnede analüütikute hinnangul kaasa tuua populismilaine Prantsuse poliitikas. President Francois Hollande’i populaarsus on terve tänavuse aasta olnud rekordiliselt madal, see võib omakorda tõsta Rahvusrinde (Front National) populaarsust. Samuti võib see kaasa tuua selle, et peavooluparteid loobuvad oma välja käidud majandusreformidest.

McKeown käis võimalike variantidena välja protektsionistlikumad poliitikad, aga ka kasvavad valitsuse kulutused ning tööreformist loobumise.

Kuigi Prantsusmaa seisab silmitsi paljude probleemidega, usuvad analüütikud üldiselt, et majanduslikus plaanis saab terroriakti mõju olema üsna lühiajaline. Sarnased rünnakud 2004. aastal Madridis ja 2005. aastal Londonis tõid küll kaasa majandusaktiivsuse languse, ent seejärel kiire tõusu.