Putin hoiab Türgit pinge all

Vaid paar päeva enne kahe tülis riigipea kaua oodatud kohtumist Pariisi kliimakonverentsil allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin ukaasi, mis kehtestab Türgi-vastased sanktsioonid. Selle järgi kaotab uuel aastal kehtivuse kahe riigi vaheline viisavabastus ning katkestatakse ka tšarterlennud. Samuti soovitab president mitte müüa Türki turismipakette ning teeb ettepaneku piirata Türgi toodete sissevedu, aga ka hoiduda Türgi firmade ja töötajate kasutamisest Venemaal.

Täpne sanktsioonide alla langevate kaupade nimekiri peaks Vedomosti allikate väitel ilmuma lähipäevil. Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi pressiesindaja Natalja Timakova teatas, et ministeeriumide ettepanekud on esitatud ning küsimust arutatakse valitsuses.

Tõsi, Vedomosti andmetel on valitsus pigem meelestatud ettevaatlikult ning arvestatakse lähenevaid pühi. „Piirangud toidule tulevad, kuid valikulised. Puudutavad vaid osa toiduaineid, nimekiri väljastatakse lähipäevil,“ selgitas kõrge valitsusametnik. Ta lisas, et piirangud sõltuvad Türgi retoorikast, mis on viimasel ajal väga muutlik. Seevastu Venemaa põllumajandusministeeriumile lähedane allikas ütles Izvestijale, et sanktsioonid tulevad sarnased neile, mis kehtestatud Euroopa Liidule ja USA-le.

Igatahes oli Türgi Vedomosti andmetel üks riikidest, kes sai kasu ELile ja USA-le kehtestatud sanktsioonidest, sest tänu nendele kasvas Venemaa ja Türgi toidukaubavahetus 4 miljardi dollarini. Nii saakski ekspertide hinnangul sanktsioonidest kahju mõlemad pooled.

Hoidub kohtumast

President Vladimir Putin hoiab endiselt jäika joont. Ta keeldub Erdogani kõnedest ning samuti kohtumistest. Nii jäi ära oodatud kohtumine Pariisi kliimakonverentsil. Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teatas ühemõtteliselt, et kohtumist Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga kavas ei ole. „Sellist kohtumist ei tule. Seni ei ole graafikusse tähendatud mingeid kontakte,“ vahendas RIA Novosti Peskovi sõnu.

Putin ootab Erdoganilt vabandust, kuid seda pole Venemaale sobivas vormis tulnud. Enamgi, uudisteagentuur Associated Press vahendas eile Türgi peaminister Ahmet Davutoglu sõnu, et tema riik ei vabanda Venemaa ees viimase sõjalennuki allatulistamise eest, ning avaldas lootust, et Moskva mõtleb  Türgi-vastaste majandussanktsioonide koha pealt ümber.

Kõige tugevamalt on juba mõjutada saanud turism, sest sisuliselt kõik suuremad turismifirmad on peatanud reiside müügi Türki ning uuel aastal kaob ka viisavabadus. Kuid löögi alla satuvad ka Türgi ärid, samuti türklastest töötajad Venemaal, kuna 1. jaanuarist peale neile töölube ei väljastata. Teiste seas peavad uued töötajad leidma  Venemaa jalgpalliklubid, kes peavad ebasoosingusse langenud mängijad välja vahetama.

Mõju majandusele on laiapõhjaline. Majandusleht RBK arvutas eelmisel nädalal välja, et Venemaa ja Türgi vahel puhkenud kriisi hoogustumise hinnaks võib olla 44 miljardit dollarit aastas, kui katkeks igasugused majandussuhted kahe riigi vahel.

Türgi on Venemaa suuruselt viies kaubanduspartner osakaaluga 4,5% kogukaubandusest, jäädes alla vaid Hiinale, Saksamaale, Hollandile ja Itaaliale. Kaubavahetuse maht oli mullu 31 miljardit dollarit, kusjuures lõviosa sellest on Venemaa eksport Türki. Kuid kui kaupadele lisada ka teenused, siis oli kahe riigi majandussuhete maht eelmisel aastal 44 miljardit dollarit.

Sanktsioonide tähendus

Tooted ja teenused. 2013. aasta andmeil oli Türgi suurim ekspordiartikkel Venemaale masinad ja seadmed. Selles sektoris ulatus kaubavahetus üle 2 miljardi dollari. Suuruselt järgmine oli riidekaupade, jalanõude ja tekstiiltoodete maht – üle 1,5 miljardi dollari. Märkimisväärse mahuga oli ka Türgi toidukaupade eksport Venemaale, rahalise väärtusega 1,25 miljardit dollarit.

Türgi firmad. Eelkõige löövad need sanktsioonid ehitusäri, kus tegutseb palju Türgi firmasid. Aga Venemaa on juba öelnud, et türklastest tühjaks jäänud kohad võtavad sisse kodumaised firmad.

Türgi kodanike palkamine. Sel aastal on kvoodi alusel antud türklastele üle 67 000 tööloa. Tuleval aastal jäävad ilmselt ainult suurobjektidel lepinguga tegutsevad firmad, mida on peamiselt Moskvas ja mõnes üsikus piirkonnas. Keeld puudutab peamiselt neid, kellel on ajutine elamisluba.

Viisavaba liikumine ja turism. Vene reisibürood on juba lõpetanud Türgi reisipakettide müügi, nüüd sai nende tegutsemine ka presidendi heakskiidu. Keelatud on tšarterreisid kahe maa vahel ja karmistatakse kontrolli Türgi lennufirmade üle. Seni reisis aastas Türki 3–5 miljonit venelast. Rosturismi hinnangul jätab see meede Türgi ilma 10 miljardi dollarisest aastatulust, samas aga elavdab Venemaa siseturismi.