Riigiasutused kiidavad tööandjatele takka

Möödunud nädalal tegi Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtlusminister Liisa Oviirile ettepaneku liita ettevõtetele erinevaid teenuseid ja toetusi pakkuvad riigile kuuluvad asutused, nagu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, KredEx, PRIA, Arengufond, KIK, üheks organisatsiooniks.

EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg ütles, et ettepanek on tervitatav ja EASki tegi ministrile sarnase ettepaneku kaks nädalat tagasi. „Tuleks vaadata üle, mida tegelikult ettevõtjad vajavad ettevõtte tugistruktuurides. Me anname selgelt aru, et tulenevalt sellest, et seitsme aasta pärast pole meil enam sellises mahus Euroopa Liidu vahendeid kasutada, tuleb juba täna hakata mõtlema, kuidas seda süsteemi üles ehitada,“ rääkis ta. Tomberg rõhutas, et juba praegu on nad KredExi ja Arengufondiga asunud oma tooteid ühtlustama, et üksteist ei duubeldataks.

Seisak 15 aastat

Laias laastus on selle suunaga nõus ka KredExi juht Lehar Kütt, kes meenutas, et midagi sellist ei ole pikka aega tehtud. „Viimane kord tehti seda ca 15 aastat tagasi, kui EAS pandi kokku mitmest sihtasutusest, KredEx on pandud kokku kolmest eri sihtasutusest. Peale seda on need organisatsioonid välisrahade toel natuke omasoodu arenenud,“ rääkis Kütt.

Küll aga leidis ta, et tööandjate avaldus kukkus välja natuke lihtsustatult, sest lihtsalt liitmine ei pruugi anda soovitud efekti. „Võib-olla tuleks osa funktsioone ühest kohast teise tõsta, võib-olla annab paremat efekti selle ettevõtjaga suhtluse poole ühtlustamine. Seal on nii palju võimalusi, see liitmine on ainult üks võimalustest,“ ütles Kütt ja rõhutas, et tööandjate suund on kindlasti õige.

Tema hinnangul kõigepealt paika panna eesmärk, mida ettevõtjad ja riik soovivad ning hakata sellest lähtuvalt struktuuri üle vaatama. „Võib-olla mingeid asju, mis meil praegu on, ei ole tulevikus enam vaja, need muutuvad ebaotstarbekaks. Ma vaataks seda puhtalt lehelt,“ sõnas Kütt. Samuti tuleks tema meelest silmas pidada, milliseid vahendeid on kasutada. „Vaadates riigi eelarvelisi vahendeid, siis tõenäoliselt otsetoetuste maksmine riigi vahenditest ei saaks pikas perspektiivis jätkuda,“ ütles ta.

Laual ettevõtlusagentuuri loomine

Kütiga nõustus Tomberg, märkides, et tuleks mõelda, mis funktsioone praegu täidetakse, sest EAS, KredEx ja Arengufond tegelevad kolme peale nii toetustega, annavad välja laene ja käendusi kui tegelevad ka ettevõtetesse investeerimisega. Tema sõnul tuleks koos majandusministeeriumiga selgelt defineerida, milliseid eesmärke on vaja täita, ning leida lahendus. „Me oleme seda nimetanud ka võimaliku ettevõtlusagentuuri loomiseks. Me peame mõtlema selles suunas, kuidas ettevõtjatel oleks lihtne neid taotlusi esitleda ja suhelda ühe organisatsiooniga, selle asemel, et tegeleda mitme erineva tugistruktuuriga,“ rääkis ta.

Loodava organisatsiooni vastutusalasse võiks tööandjate hinnangul tuua ka need ettevõtete ja ettevõtlikkusega seotud meetmed ja tegevused, mis toimivad ministeeriumite, ülikoolide või muude asutuste kaudu. Sama asutuse ülesandeks oleks ka teadusraha, eriti rakendusuuringuteks mõeldud vahendite kasutamine ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks.

Tomberg tõdes, et tema on tõsiselt murelik selle pärast, et teaduse rahastamine Euroopa Liidu fondide kaudu on suunatud eelkõige ülikoolide ja teadusasutuste ülevalhoidmisele. „Aga suurt eesmärki, mis on meie teadusarengukavasse sisse kirjutatud, et ülikooliõpe peab lähenema ettevõtluse ja ühiskonna vajadustele, seda ma kahjuks ei näe,“ ütles EASi juht.

Tegevusalad erinevad

Mõnevõrra teistsuguses olukorras on PRIA ja KIK, mis tegutsevad spetsiifilises valdkonnas ega tegele ainult ettevõtjate toetamisega. Maaeluminister Urmas Kruuse, kelle haldusalasse PRIA kuulub, leidis, et tööandjate keskliidu ettepaneku nõrkus on see, et liita soovitatakse väga erinevate funktsioonidega organisatsioone. „Kui näiteks PRIA haldab loomaregistreid, käib põldudel kontrollimas, kas maad majandatakse vastavalt toetuse tingimustele, kontrollib loomakasvatushooneid jne, siis on siin raske leida ühisosa näiteks Arengufondiga, mis tegeleb muuhulgas idufirmadega,“ selgitas Kruuse.

KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann rääkis, et nemad tegelevad rohkem keskkonnateemadega ja kui rääkida puhtalt klassikalisest ettevõtlusest, siis KIK otseselt ettevõtlust ei toeta. „Meil on kümme eri valdkonda, mitmesugused looduse taastamise projektid jne, me oleme hästi spetsiifilised. Kaudselt küll toetame ka ettevõtteid, kuid suurem osa taotlejatest on kohalikud omavalitsused või nende üksused ja MTÜd. Meil on otse ettevõtjaga kontakt väiksem,“ selgitas Kaufmann.

Samas tõdes ka tema, et süsteemsem lähenemine ettevõtluse toetamisele tuleb kindlasti kasuks. Kaufmanni hinnangul tuleks vaadata spetsiifiliselt valdkondade põhiselt, kas on dubleerivaid tegevusi ja milline on organisatsioonide efektiivsus. „Me tunneme, et oleme hästi efektiivselt oma toetusrahadega toimetanud,“ viitas ta toetusega kaasnevatele halduskuludele, millele tuleks samuti kõigi asutuste puhul tähelepanu pöörata.

Kruuse hinnangul on ka PRIA juba praegu väga tõhusalt töötav organisatsioon. „Seega igasugune liitmine peab tooma kokkuhoiu ja suurema tõhususe, ka sisulises mõttes. Ettevõtjate ettepanekut tuleb kindlasti analüüsida, kuid liitmine liitmise pärast ei saa olla eesmärk,“ sõnas ta. Sama meelt oli Kaufmann, kelle hinnangul tuleks paika panna lähteülesanne ja konkreetne eesmärk, mida saavutada tahetakse.