Edukad kasumimeistrid kuuluvad riigile

Äripäeva koostatud edukate ettevõtete TOP 100 esikümnes oli ärikasumi arvestuses esikümnes koguni neli riigifirmat. Küsisime riigifirmade juhtidelt ja riigifirmadega kokku puutuvatelt inimestelt, mida sellest järeldada. 

"Siin ei ole midagi unikaalset," ütles LHV Groupi juhatuse liige ja Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke. Eesti umbes 30 riigifirmast on ärilises mõttes tähtsamad 5-6, mis Raasukese sõnul on kas taristuettevõtted või isegi monopolid, sest tegutsevad kaitstud keskkonnas. Nad ei ole alati päris vabal turul. "Kasum on tihti tugevas korrelatsioonis ettevõtte suurusega, eriti omakapitaliga. Kui mingi osa kapitalist on kasutuses, siis see peab tootlust saama. Kui seda kapitali on palju, siis absoluutarvestuses on ka kasum üsna suur,“ selgitas Raasuke.

Kui vaadata näiteks Soomet, Rootsit ja Norrat, mis toimivad meiega sarnase loogika järgi, siis on ka seal suuremate ettevõtete hulgas omajagu riigi äriühinguid, märkis Raasuke.

Riik näeb kasumi nimel vaeva

Tallinna Sadama juhatuse esimees ja kauaaegne finantsjuht Marko Raid selgitas, et mitu riigile kuuluvat ettevõtet tegutseb varamahukas valdkonnas, infrastruktuuriga. Suur varade maht ja mõistlik varade tootlus annavadki tema sõnul kokku suure ärikasumi.

"Aga kindlasti on roll ka sellel, et riik omanikuna tegutseb iga päev selle nimel, et temale kuuluvad ettevõtted oleksid võimalikult kasumlikud ja hästi majandatud,“ leidis ta. 

Riigifirmade jõudmist tabeli etteotsa ei tohiks kindlasti pahaks panna, ütles Tallinna Sadama nõukogu liige ja PricewaterhouseCoopersi üks endisi partnereid ning endine vandeaudiitor Urmas Kaarlep. Vastupidi, selle üle tuleks rõõmustada. "See annab võimaluse riigil suuremaid dividende välja võtta ja seetõttu jätta võib-olla ka mõni täiendav maks kehtestamata," ütles ta.

Väikefirmad kasvavad kiiremini

500 suurema ettevõtte koondkasum kasvas eelmisel aastal 5% võrra, ettevõtluses üldse 6%, mis tähendab, et väikefirmad, keda on enamus, kasvatasid mullu paremini kasumit. „Tõenäoliselt on väikefirmad olnud paindlikumad ja kiiremad turul toimuvatele muutustele reageerima ning uusi võimalusi oma käibe ja kasumi kasvuks realiseerima,“ põhjendas Marko Raid. 

Eesti Energia juht Hando Sutter ütles, et energiaturg on viimase aastaga kõvasti muutunud ja uue konkurentsiolukorraga toimetulek eeldab head reageerimisvõimet. „Üks põhjus, miks väikefirmad kasvatasid kasumit enim, võibki just olla nende paindlikkuses,“ ütles ka tema. Võimalusi pakub tema sõnul ka kitsam spetsialiseerumine. „Suurkorporatsioonid ei tegele sageli nn nišiturgudega. Väikefirmale on aga nišiturg võimalus kasvada keskmise suurusega ettevõtteks,“ lausus Sutter. 

Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi ütles, et riigi äriühingud ei saa omakapitali ühe aastaga kahekordistada, nende omakapital suureneb ainult suurte investeerimisprojektide korral ja ka sel juhul mitte kordades. „Kui omakapital on sama, ei ole võimalik ka kasumit mitmekordistada,“ märkis ta. „Reklaamifirma juures pole mingi ime, kui ta mitmekordistab ühe aastaga oma kasumit, sest tema omakapital on praktiliselt olematu.“ 

Vaata edukate ettevõtete TOP 100 siit.