Kuidas olla atraktiivne tööandja noortele?

Noored peavad tööle kandideerimisel organisatsioonidega suheldes kõige nõrgemaks lüliks kandideerimisjärgse tagasiside andmist ja äraütlemisega kaasnevat. Need on aspektid, kus organisatsioonidel on arenguruumi, et luua noortega pikaajaline positiivne suhe isegi siis, kui  tööalane koostöö kohe algust ei saa, kirjutab 21. detsembri Äripäev kuidas-rubriigis.

Konsultatsioonifirma Instar EBC on alates 2010. aastast korraldanud tudengite hulgas parimate tööandjate maine uuringut, millesse on kaasatud 20 Eesti kõrgkooli tudengid. Uuringus hindavad noored tööturu eri tegureid, sealhulgas 160 tööandja atraktiivsust. Lähemalt vaadeldakse, mida peavad noored tööandja valikul oluliseks, millised on noorte ootused tööandjatele ja milliseid tööandjaid noored kõige atraktiivsemaks peavad.

Kuidas noori oma meeskonda saada?

Ligi pooled noortest soovivad minna tööle juba õpingute ajal. Peamiselt seetõttu, et end ära elatada ja õpinguid finantseerida. 46% soovib tööle asuda kohe pärast lõpetamist ja 5% noortest peab vajalikuks võtta õpingute järel aasta vabaks ja alles siis tööellu astuda.Enamik noori (80%) eelistab kooli ajal töötada osaajaga, sest soovib ühitada töö õpingutega. 20% on valmis töötama täiskohaga. Seega tasub noored organisatsiooniga siduda õpingute ajal, pakkudes neile osalise ajaga tööd.

Noortele on kõige tähtsam viie aasta jooksul areneda tunnustatud spetsialistiks.Soodustustest on kõige motiveerivamad kompensatsioonipakett, keskmisest kõrgem palk, paindlik tööaeg, lisapuhkusevõimalus ja tulemustasu.

Kõige tähtsam kriteerium töökoha valikul on noortele töö ise ehk huvitav ja arendav töö. Teiseks on oluline ettevõtte juhtide kompetentsus. Kolmas tähtis kriteerium on töötajate võrdne ja aus kohtlemine.

Milliseid kanaleid kasutades jõuab noorteni?

Tööandjate kohta saavad tudengid kõige rohkem infot organisatsiooni kodulehe, interneti töövahenduskeskkondade (CV Online, CV Keskus jt) kaudu, praktikaprogrammi vahendusel ja otsimootorite põhjal (Google, Bing jt).

Sotsiaalmeedia olulisus on viimase viie aasta jooksul tugevasti kasvanud. Sotsiaalmeediat peab oluliseks või väga oluliseks kanaliks üle 70% noortest. Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad noored kõige rohkem Facebooki, millele järgnevad Linkedin ja blogid. Twitterit võib pidada pigem väheoluliseks.

Millised on noorte tööle kandideerimise kogemused?

Üle poole noortest pidas oma kogemusi ettevõtetega suhtlemisel praktika või tööle saamise eesmärgil heaks või väga heaks. 29% hindas suhtlust keskmiseks. Keskmine aga teadupärast ei seo ega tekita nähtamatut lojaalsust, mistõttu ei ole sellel positiivset efekti tulevikku silmas pidades.

Tööle kandideerimisel on noored hinnanud kõige kõrgemalt ettevõtte tutvustust ja ettevõtte pakutavat infot töö või praktika kohta. Kui intervjuu ja proovitöö või testide kvaliteediga ollakse üldiselt rahul, siis kandideerimisjärgne tagasiside ja äraütlemise kvaliteet on teemad, kus organisatsioonidel on arenguruumi, ent just need aitavad luua noorega pikaajalise positiivse suhte isegi siis, kui sel hetkel tööalaseks koostööks ei lähe.

Autor: Kersti Vannas, Instar EBC OÜ