Saksamaa kantsler Angela Merkel kordas täna Brüsselis lõppenud Ülemkogu järel, et Läänemere alla kavandatav Nord Streami gaasitoru laiendus on puhtalt äriline projekt.
- Saksamaa kantsler Angela Merkel Foto: EPA
Mitmete eelkõige Ida-Euroopa riikide nõudel oli Nord Streami laiendamine ja selle vastavus ELi eesmärgile oma energiatarneid mitmekesistada
tippkohtumisel kõige kõrgemal tasemel arutusel.
Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk tunnistas tippkohtumise järel, et Nord Streami üle toimus terav debatt. Siiski soovis ta hoiduda teema politiseerimisest.
Tusk ütles, et
Euroopa Komisjon on hinnanud, et kui Nord Stream 2 valmis ehitatakse, suurendaks see Euroopa Liidu sõltuvust ühest tarnijast ning koondaks 80%
Venemaa gaasi impordist ühele kanalile. Samuti tagaks see
Gazpromile Saksamaa turul domineeriva positsiooni, suurendades ettevõtte turuosa enam kui 60%-le.
„Minu nägemuses ei aita Nord Stream tarnijate ringi mitmekesistada ega sõltuvust vähendada,“ ütles Tusk. „Aga loomulikult on see komisjoni tehnilise ja juriidilise hinnangu otsustada,“ vahendas Bloomberg.
Tippkohtumise lõppdokumenti sai aga sisse lause, et igasugune uus energia infrastruktuur peab olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kolmanda energiapaketiga (ehk ühtse energiaturu reeglitega) ja muude kohaste seadustega ning energialiidu eesmärkidega. Viimane tähendab, et need peavad suurendama ELi energiaturvalisust ning vähendama sõltuvust ühest tarnijast. See on tingimus, et mingi projekt ELi institutsioonidelt või liikmesriikidelt tuge võiks saada, ütles Tusk. Olgu see siis poliitiline, juriidiline või majanduslik.
Saksamaa kantsler
Angela Merkel ütles Nord Streami teemat kommenteerides, et tegemist on eelkõige äriprojektiga. Sellel projektil on investorid. Edasine sõltub juriidilisest raamistikust.
„Samuti ütlesin ma selgelt välja oma soovi – nii nagu ka teised –, et
Ukraina staatus transiidiriigina ei muutuks tühiseks, vaid et Ukraina etendaks ka edaspidi transiidiriigina olulist rolli,“ lisas Merkel.
Kui Merkelilt küsiti vaidluste kohta Itaalia peaministri Matteo Renziga, kes samuti Nord Stream 2 vastastega liitus, ütles Merkel, et valitsusjuhtide erimeelsused on täiesti tavaline asi.
Renzi kritiseeris, et Saksamaa on oma majandushuvid seadnud kõrgemale ELi ühisest diplomaatiast, mis üritab Venemaa vastu suunatud majandussanktsioonide survel leida lahendust Ukraina kriisile.
Merkel ei taganenud ka
Saksamaa vastuseisust ühtse hoiusekindlustuse loomisele, mis on rahaliidu kindlustamiseks loomisel oleva pangandusliidu kolmas vajalik alustala.
„Saksamaa positsioon on, et me oleme vastu ühisele hoiusekindlustusele, me ei taha seda,“ ütles Merkel. „Kordasin veel kord Saksamaa positsiooni.“
Seotud lood
Venemaa presidendi Vladimir Putini plaan eksportida gaasi Euroopa turule Musta mere kaudu on pärast suhete halvenemist Türgiga tänu Kreekale ja Itaaliale endiselt elus.
Gazprom tugevdas mullu oma positsiooni Euroopa gaasiturul, tarnides üle poole Saksamaale imporditud gaasist.
Läänemere alla Nord Stream 2 gaasitoru ehitada plaaniv konsortsium eesotsas Gazpromiga teatas reedel, et võtab tagasi oma taotluse projekti rajamiseks ühisfirma luua.
Gaasitoru laiendus Nord Stream 2, mida Venemaa Läänemere alla kavandab, tekitab vastakaid reaktsioone – ühed käsitlevad seda tavalise äriprojektina, teised näevad selles Venemaa eesmärki üht mõjusat poliitikahooba tugevdada, kirjutab Soome päevaleht Helsingin Sanomat.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.