17 olulist pöördepunkti 2015. aastal

Äripäev toob toimetuse koostatud pingerea 17 sündmusest, millest osa raputas tänavu Eestit, osa jälle maailma.

17. Soome keeras paremale

Soome sai omale kevadel ettevõtja Juha Sipilä juhitud parempoolse valitsuse, mis püüab kolm aastat majanduslanguses riiki jalule saada.

Juba kärpis Soome Pank tänavust prognoosi, mis tähendab, et majandus on ilmselt languses ka lõppeval aastal. Sipilä ei ole suutnud Soome ametiühinguid veel veenda tööjõukulusid kärpima, mis säästaks valitsuse vajadusest suruda kärped seadusega läbi muul moel, näiteks puhkuseaja lühendamisega. Valitsuse hinnangul vajab kiire palgatõusuga konkurentsivõime kaotanud Soome olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Saksamaa palgatasemega võrreldes ligi 15% suurust korrektsiooni.

Soome peaminister tegi olukorra selgitamiseks ja tõsiduse rõhutamiseks isegi rahvale tavatu telepöördumise. Soome tööandjate keskliidu juht Jyri Häkamies on kriitiline, et pärast 17 euroalas oldud aastat ei ole Soome tööturg ikka veel suutnud rahaliidu tingimustega kohaneda – on liiga jäik. Devalveerida aga enam ei saa.

Nüüd soovitatakse Soomele reforme, mille puudumist heitis Soome varem ette Kreekale ja teistele rahaliidu raskustesse sattunud riikidele. Nüüd tuuakse neid riike, nagu Iirimaa ja Hispaania, ja nende kiirenenud majanduskasvu Soomele eeskujuks. Soome majanduskasv jääb Euroopa Komisjoni prognooside järgi 2017. aastal enam kui poole võrra alla isegi Kreekale.

Häkämies kardab, et tuleval aastal võib Soomes vallanduda streikide laine, nagu tänavune postiteenused peatanud streik. Vaidlused haldusreformi üle käristasid ka valitsuse ühtsust. Tulevaks aastaks prognoosib Soome pank 0,7% suurust SKP kasvu.

16. Uuendused panganduses ja Transferwise'i võidukäik

Pangandusmaastikul oli märgiline Danske juunikuine otsus, et enam ei teenindata erakliente, vaid keskendutakse ettevõtjatele mõeldud toodetele. 

Kõik seni sõlmitud lepingud jäid siiski kehtima. "Et edukas olla, tuleb tänapäeval paraku spetsialiseeruda ja seetõttu loobume krediiditoodete pakkumisest jaeklientidele," märkis Danske toonane tegevjuht Aivar Rehe. Kaks kuud hiljem teatas pank, et Rehe lahkub 1. septembrist ametist ja tema kohuseid asub täitma Danske Balti panganduse juht Ivar Pae. 

Pankade kõrval on aina rohkem pead tõstmas idufirmad, mis sarnaseid teenuseid pakuvad. Üks lipulaevu on eestlaste Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikuse asutatud ja Londonis baseeruv rahaülekannetega tegelev ettevõtte Transferwise. Euroopa Komisjoni auhinnakonkursil Europioneers 2015 valiti nad Euroopa parimateks veebiettevõtjateks. Noormehed nimetati ka Suurbritannia aasta ettevõtjateks. 

Tänavu troonis Käärmann ka juba Äripäeva Rikaste TOPi tipus. Aasta varem oli ta 62. kohal. Suure hüppe taga on see, et mitu investorit hindab Transferwise'i väga kõrgelt. Näiteks 2015. aasta jaanuaris paigutas USA riskikapitalifirma Andreessen Horowitz koos kaaslastega Transferwise'i 58 miljonit dollarit, mis tegi toona ettevõtte hinnanguliseks väärtuseks üks miljard dollarit.

Uutest trendidest kasvab viimasel ajal krüptoraha väärtus - sügiskuude jooksul kerkis bitcoini väärtus varasemaga võrreldes 50 protsenti. Hüppeliselt on suurenenud ka krüptorahaga kauplemine ning investeeringud sellesse. Krüptorahanduse ekspert ja Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga ütles, et bitcoini hinna tõusu käivitas 22. oktoobril avaldatud Euroopa Liidu kohtuotsus, mille järgi on bitcoinide ost ja müük ELi-üleselt käibemaksu alt vabastatud. "See otsus lisas turgudele palju selgust, rohkem usaldust ning ka kinnituse ELi kohtust, et tegemist on rahale sarnase kauplemisvahendiga."

15. Ussipesa riigi raudteefirmas

Eesti Raudtee juhtkonnas toimunud varjatud võimuvõitluse käigus jõudis avalikkuse ette info, mis sundis ettevõtte juhatuse esimehe Ahti Asmanni ameti maha panema.

Asmannile sai saatuslikuks, et Eesti Raudtee kütusekaarti kasutas aastate jooksul isiklikuks otstarbeks ka tema abikaasa, mistõttu tuli tal ettevõttele tagasi maksta üle 5000 euro. Asmanni selgitusel oli kütusekaardi kasutamine kokku lepitud tema tööle asumisel, kuid kokkulepe jäi siis korralikult fikseerimata. Tollal Eesti Raudtee nõukogu juhtinud Taavi Madiberk kinnitas aga selle peale, et kolmandate isikute poolt ettevõtte kütusekaardi kasutamine polnud Asmanniga töölepingu sõlmimisel üldse teemaks.

Kui 2014. aasta suvel valis Eesti Raudtee nõukogu juhatuse liikmeks ja infrastruktuuriteenistuse direktoriks Parbo Juchnewitschi, hakkas viimane üsna pea tuhnima ettevõtte vanades tehingutes. Juchnewitschi hinnangul puudus ettevõtte varustusosakonnas kasutatud materjalide üle arvepidamises ja käitlemises varem igasugune regulatsioon ning selle korralageduse tõttu võib olla ettevõttest kadunud või varastatud kuni kümne miljoni euro väärtuses vara.

Muu hulgas võis Tallinn-Keila-Paldiski-Riisipere teelõigu kapitaalremondi käigus Eesti Raudteele tagastatavate kasutuskõlblike rööbaste puudujääk olla üle 20 kilomeetri. Sellest tulenevalt hindaski Juchnewitsch kaotatud või varastatud vara kahju suuruseks vanarauana 300 000 kuni miljon eurot. Ent kasutatud teesõrestiku maksumusena võis tema arvates kahju ulatuda kuni 10 miljoni euroni Peatselt jõuti dokumentide ja tanklakaamerate salvestuste kaudu ka Asmanni naise tankimisteni.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal nimetas riigiettevõtte juhtkonnas toimuvat „ussipesaks“, mis tuleb laiali lüüa. Eesti Raudtee nõukogust löödigi kõigepealt minema Indrek Paal ning nõukogu vabastas seejärel ettevõttes töörahu tagamise põhjendusel ametist Juchnewitschi. Suvel sai Eesti Raudtee uueks juhatuse esimeheks-peadirektoriks Sulev Loo. Asmann valiti aga sügisel 40 kandidaadi seast Viru Keemia Grupi juhatuse esimeheks.

14. Kreeka käis ära kuristiku äärel

Kreeka üritas vastu hakata IMFi, Euroopa Keskpanga ja rahaliidu riikide (ehk nn troika) diktaadile ja valis aasta hakul võimule vasakradikaalse partei Syriza, mis lubas kasinuskuurile lõpu teha. Ateena tänavail juubeldav rahvas tundis üle hulga aja jälle lootust.

Rahandusminister Yanis Varoufakis ja peaminister Alexis Tsipras ei suutnud aga ei hea ega halvaga veenda Kreeka laenuandjaid abiprogrammi tingimusi muutma – on ju ka teiste riikide valitsustel oma valijad. Teravaks läinud vastasseis tõi Kreekas pankade sulgemise, kapitalikontrolli ning piirangute kehtestamise sularaha väljavõtule. Riik oli lähedal rahaliidust välja kukkumisele, mis oleks loonud ohtliku pretsedendi. 

Üksnes nädalapäevad pärast seda, kui kreeklased rahvahääletusel kasinuskuuri jätkamisele kõlava "ei" ütlesid, asus peaminister Tsipras kreeditoridega kõnelusi pidama uue abipaketi üle mahus 86 miljardit eurot, mille tingimused said kokkuvõttes veel karmimad.

Erakorralistel valimistel sai Tsipras uuesti võimule, kuid partei lõhenes ja ta toetus on parlamendis õhkõrn. Varoufakis sai ametist priiks ning jätkab rahvusvahelist karjääri nõutud lektori ja rahaliidu probleemide lahkajana. Eesmärk on koondada Euroopa vasakpoolsed jõud alternatiivina Saksamaa kärpe- ja kasinuskursile.

Sügisel jäi Kreeka eurokriis üha rohkem Euroopa pagulaskriisi varju. Riik on vastu võtnud rea seadusi, mis on võimaldanud uuest abipaketist teha esimese väljamakse. Uuel aastal on Kreekal lootust alustada kõnelusi võlakoormuse vähendamise üle, kuid laenu põhisumma vähendamise on kreeditorid siiski välistanud. Tsiprase puhul püsib jätkuvalt küsimus, kuivõrd on Kreeka valitsus ise laenuandjate nõutud reforme valmis toetama.

13. Uus raha noppis võidud

Äripäeva nimekamates edetabelites – Rikaste TOP ja suurfirmadel põhinev TOP100 – osalejad tegid tänavu ajalugu. Pingeread võitsid uue põlvkonna iduettevõtjad.

Esiteks Rikaste TOP, milles Äripäev reastab ettevõtjad neile kuuluvate ettevõtete osaluste väärtuse, harvem ka müüdud osaluse järgi. Tunamullu Äripäeva aasta ärimeheks valitud rahaülekandeid võimaldava idufirma Transferwise asutaja Kristo Käärmanni vara väärtuseks hindas toimetus tänavu 234 miljonit eurot. TOPi esikolmikusse mahtus ka tema äripartner Taavet Hinrikus.

Viimane kommenteeris Rikaste TOPi tippu kerkimist tagasihoidlikult, tema sõnul on veel liiga vara tehtut imetleda. „Oleme alles teekonna alguses. Kui vaatame, kuhu tahame jõuda, siis on ikkagi veel väga palju teha. Liiga vara on jääda istuma ja tehtut imetlema,” selgitas ta. Tema sõnul sõidab ettevõte praegu viienda käiguga ning haarab turuosa, et saada maailma suurimaks. Seetõttu pole tema sõnul ka oluline kasumit jälgida. „Ma arvan, et 99% tulust, mida Transferwise järgmise viie aasta jooksul teenib, on veel teenimata. See, kui suured olid meie kulud esimese 1% juures, ei oma tähtsust.“

Käibelt 500 suurema kohaliku ettevõtte põhjal koostatud Eesti Edukamate Ettevõtete TOP100 võitis samuti uue põlvkonna raha. Tallinna magala korteris kolm aastat tagasi asutatud AdCash tegi ajalugu mitmes mõttes – esiteks ei ole ükski nii noor ega ka idufirma varem riigi parimaks kerkinud.

Internetis reklaamiärilt teeniva firma asutaja Thomas Padovani selgitas, et eelmise aasta kiire kasv – käive ja kasum 70% võrra – on küll edukas, kuid siht on kõrgemal. Nimelt soovib ta firma ükssarvede hulka viia. Selliseks nimetatakse idufirmasid, mille väärtus on kerkinud miljardi dollarini.

12. Sehkendamised kuluhüvitistega

2003. aastal kehtestati riigikogus uus kord, mille kohaselt võib kuluhüvitisena käsitleda ka liisinguauto makset. Seejärel on see teema, mis vähemalt korra aastas tähelepanu pälvib, kuna on väga vähe saadikuid, kes seda hüve üleüldse ei kasutaks.

Markantne näide oli tänavu Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), kes liisib kuluhüvitiste eest praegu Honda CR-V-d, mille liisingumakse on üle 700 euro kuus. Eesti Päevaleht paljastas, et samas pole mehel juhiluba, autoga sõidab tema Narvas elav ja töötav abikaasa. Eelmise riigikogu koosseisu ajal liisitud auto aga andis ta oma pojale. Stalnuhhin pareeris ajakirjanike sisulisi küsimusi ega hakanud oma tegevust õigustama või vabandama.

Veel üks oskuslik kuluhüvitiste ärakasutaja oli Priit Toobal (Keskerakond) – 24. märtsist kuni juuni lõpuni kulutas ta ligi 2500 eurot autokütusele. Näiteks juunis tankis ta kolme erinevat kütust kokku üle 940 liitri, mis tähendab, et tema maastikuauto Mitsubishi Pajero Sport läbisõit pidanuks olema 9000 kilomeetrit kandis. Pentsikud olid ka tema tankimisharjumused, näiteks 5. aprillil tankis ta viie minuti sees Viljandi Endla Statoilis kütust kolmel korral kokku 199 liitrit, kusjuures ta tankis nii bensiini kui ka diislit.

Kuluhüvitiste ärakasutamine äratas tähelepanu maksumaksjate liidus, kes esitas prokuratuurile taotluse algatada Stalnuhhini vastu kriminaalmenetlus, mida siiski ei alustatud. Peagi kogunes küsimust arutama riigikogu juhatus, ent sisuliselt väga palju ei muutunud. Sõiduki ühe kuu üürikulu piiriks seati 450 eurot ning kehtestati hüvitiste kasutamiseks lisanõudeid. Sõiduki üürikulu dokumendiga koos peab esitama ka kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi koopia.

Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tema tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses lihtliikme ametipalgast ehk kuni 1033 eurot kuus.

11. Tuulevaikus põllumajanduses

Põllumeestel oli tänavu raske. Juuli teises pooles diagnoositi Eestis esimene sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel.

Kokku oli sel hetkel riigis umbes 360 000 kodusiga. Ainuüksi ühe kuuga nakatus neist paarkümmend tuhat. Veterinaarameti juhi Ago Pärteli sõnul ei saa ühtegi farmerit süüdistada teadlikus sigade katkunakatamises, küll aga võis pisik farmidesse sattuda inimtegevuse tulemusena, see tähendab, et poldud piisavalt hoolsad. Tõusigade aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht aga pahandas, et riik pidanuks tema hinnangul vastu võtma seadused ja määrused, mis võimaldavad hakata vastu tulistama Lätist tulevatele metssigadele, et nad siia ei jõuaks. "Meile naerdi näkku," nentis ta.

Riik maksis sügisel seakastavajatele hukatud sigade eest tagantjärele hüvitist, novembri hakul teatati, et lisaks kulutatakse ligi 1,8 miljonit eurot konservidele, mis on tehtud seakatku leviku piiramiseks kehtestatud tsoonist pärinevate sigade lihast. Maaeluminister Urmas Kruuse põhjendas, et paljud seakasvatajad on kauplemispiirangute tõttu sattunud olukorda, kus neil ei ole võimalik sigu realiseerida, vaatamata sellele, et tegemist on täiesti tavalise, tervete sigade lihaga.

Probleemid pitsitavad ka piimatootjaid, kuna piima kokkuostuhind on madal. Septembri esimeses pooles sõitsid paljud põllumehed traktoritega Toompeale miitingule, et probleemidele ja riigi vähestele toetusmeetmetele viidata. Maaeluminister Kruuse aga rõhutas miitingul, et kindlasti pole maksumaksja võimeline kompenseerima kõiki realiseerunud riske. "Seepärast peame koostöös põllumajandussektoriga leidma püsivamaid lahendusi, kui ühekordsed toetusmeetmed." Põllumehed tervitasid Kruuse juttu vilekooriga.

Päris kriisiabita neid siiski ei jäetud, kuna riik jagas eri tootmisvaldkondade vahel kokku 7,56 miljonit eurot, mis eraldati Eestile Euroopa Liidu erakorralise abipaketi raames. Riigieelarvest eraldati põllumajandussektoritele veel 7,6 miljonit eurot.

10. Koalitsioon mõranes, ent jäi siiski püsima

Märtsi alguses toimunud riigikogu valimised tõid uusi tuuli.

Valimised võitis Reformierakond, saades parlamendis 30 kohta. Järgnes Keskerakond 27 kohaga. Paljudele üllatuslikult oli sotsiaaldemokraatide ja IRLi toetus küllaltki napp (parteid said vastavalt 15 ja 14 kohta). Kuigi alguses oli õhus koalitsioon Vabaerakonnaga, jätkas Reformierakond siiski koostööd sotside ja IRLiga.

Sotse ja IRLi ootas ees ka juhivahetus - Sven Mikserilt võttis ameti üle Jevgeni Ossinovski ja Urmas Reinsalult Margus Tsahkna. Erinevalt eelkäijast ei nõustunud Ossinovski olema vaikiv partner. Suvel hakkas ta nõudma, et võimuleppesse lisataks neile olulised täiendused. Ettepanekutest kõige olulisemaks peeti tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja vahendite valimist ääremaastumise vastu võitlemiseks. Järgnesid tulised arutelud, vahepeal paistis avalikkusele, et koalitsioon laguneb. Tagantjärele jõudis meediasse, et Ossinovski vestles isegi Edgar Savisaarega, variandina oli laual koalitsioon Keskerakonnaga.

Kõik jäi siiski "oleks võinud" tasandile, kuna sotside volikogu otsustas suve lõpus, et jätkatakse senises koalitsioonis. Kui järgnevatel kuudel paistis, et vanad vimmad on maha kantud, siis novembri lõpus kerkis siiski üles uus küsimus - kellest saab Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas. Kui IRL ja Reformierakond toetasid Juhan Partsi, siis sotsid tõmbasid sellele plaanile pidurit. Üks tüliõunu oli ka põhimõttelised seisukohad kooseluseaduse teemal.

Siiski on aasta jooksul viidud ellu mitu koalitsioonileppes märgitud plaani. Näiteks võttis riigikogu juunis vastu maksumuudatusi puudutavad seadused, kehtestas madalapalgalistele iga-aastase tagasimakse ning otsustas tõsta lastetoetust ja peretoetusi.

9. Draghi pani rahapressi käima

Aasta algas ja lõppes ootustega, mida teeb Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi euroalal inflatsiooni elustamiseks.

Märtsis käivitas Euroopa keskpank 1,1 triljoni euro suuruse võlakirjade tugiostude programmi ehk rahatrüki, mis viis selleni, et investorid olid valmis laenamise eest peale maksma ka endistele kriisiriikidele Iirimaale, Portugalile ja Itaaliale.

Aasta lõpu poole oli näha, et inflatsioon ei võta euroalal siiski vedu – Mario Draghi rõhutas korduvalt, et inflatsioon on liiga kauaks liiga madalale jäänud. Nii ootasid turud aasta viimaselt Euroopa Keskpanga rahapoliitika arutelult tugevat uut stiimulit. See mis tuli, jäi turgude ootustele alla – euro tugevnes, börsid langesid ja Mario Draghi sai terava kriitika osaliseks. Draghit hoidsid ilmselt tagasi ka erimeelsused keskpanga nõukogus – lisastiimulit ei pidanud vajalikuks Saksamaa keskpank, kellele sekundeerisid oma skepsisega ka Eesti ja Läti.

Keskpankade erakorralised meetmed inflatsiooni elustamiseks, mida on miinusesse tirinud eelkõige nafta hinna järsk langus, on tekitanud pankadele äraspidise maailma, kus kehtivad negatiivsed intressid. Euroopa Keskpangas raha hoiustamise intressimäär on -0,30% ning negatiivsed baasintressimäärad kehtivad ka Rootsis ja Taanis. See sunnib panku otsima muid teenimisvõimalusi. Soovimatu kõrvalmõju keskpankade ülilõdvast rahapoliitikast on eri varaklasside hinna tõus, kus võib karta mullistusi - näiteks kinnisvaraturul.

Samal ajal kui Euroopa Keskpank stiimulit lisab, hakkab USA keskpank rahapoliitika leevendamise tsüklist välja tulema ja esimest korda üheksa aasta jooksul intressimäärasid tõstma. Kaks suurt keskpanka lähevad eri teed.

8. Nafta hind seitsme aasta põhjas

Ülepakkumine naftaturul kukutas detsembriks naftabarreli hinna seitsme aasta madalaimale tasemele.

Langusele andis hoogu naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC otsus tootmislimiiti mitte kehtestada, kuni on rohkem selgust, mida tähendab sanktsioonide alt vabaneva Iraani naftaturule naasmine. Sisuliselt tunnistas kartell, et ei suuda turgu mõjutada. Jätkus Saudi Araabia käivitatud võitlus turuosade pärast, kus kõik pumpavad, nagu jaksavad, lootuses, et see kõrgemate tootmiskuludega tootjad turult välja kukutab. Brenti nafta hind, mille järgi joondub pool maailma naftaturust, alanes päev enne ÜRO kliimakonverentsi lõppu Pariisis 37,93 dollarile barrelist.

Järgmisel päeval sõlmisid maailma riigid Pariisis esimese tõeliselt ülemaailmse kokkuleppe kliima soojenemist mõjutavate heitmete vähendamiseks, mis on ühtlasi signaal investoritele, ettevõtetele ja poliitikakujundajatele, et suund on suurema saastega fossiilsetelt kütustelt puhtama tehnoloogia suunas.

Nafta hinna langust on käsitletud nii hea kui ka halvana. See on ergutanud euroala kidurat majanduskasvu, kuid tekitanud suuri probleeme naftast ja muust toormest sõltuvatele arenevatele riikidele. Samuti Norrale ja muidugi Venemaa majandusele. 

Goldman Sachs prognoosib nafta hinna langust 20 dollarile barrelist, mis riskib vallandada energiasektoris pankrottide laine ja kõigutada finantsturge. Jätkuv langus võib mõjuda maailmamajandusele destabiliseerivalt, hoiatab Taani Danske panga peaanalüütik Allan Von Mehren. SEB usub hinna stabiliseerumist 35-40 dollaril.

7. Imelise paranemise järel kriminaaluurimise alla

1. märtsi õhtul seisis Edgar Savisaar Keskerakonna valimispeol parteikaaslaste ees ja rõõmustas hea valimistulemuse üle. Ta näis olevat tippvormis, ent paraku vedas tervis peagi alt - 18. märtsil viidi ta kiirabiga Tartusse Maarjamõisa haiglasse.

Esiti öeldi meediale, et tegu on kopsupõletikuga. 23. märtsil aga selgus, et Savisaarel on jalavigastusest tingitud veremürgitus, mille põhjustas lihasööjabakter. Arstid amputeerisid tema jala. Alles 29. märtsil ärkas Savisaar koomast. Ta jäi pikalt haiguslehel, ent alustas peagi taastusraviga. 20. augustil seisis ta juba proteesi toel püsti ja pidas kõne Tallinnas Vabaduse väljakul.

Paremat PRi kui visa tervenemislugu annab otsida, kuid elu, õigemini kaitsepolitsei, mängis Savisaarele paraja vingerpussi. 22. septembril pidas kapo ta Hundisilmal kinni ja esitas kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse kohaselt võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal neljal korral altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka Keskerakonna kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses.

Veel mitmele Eesti kodanikule esitati kahtlustus Savisaare altkäemaksuvõtmisele kaasaaitamises, altkäemaksu andmises ja vahendamises. Nende hulgas on näiteks ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg ning ettevõtjad Hillar Teder ja Alexander Kofkin.

Kohus otsustas Savisaare kriminaaluurimise ajaks linnapea ametist kõrvaldada. Kuigi otsus kaevati edasi, nõustusid ka teised kohtuastmed, et Savisaar ei saa praegu ametis jätkata. Küll aga jätkab Savisaar Keskerakonna juhina, talle anti järgnevaks kaheks aastaks mandaat Keskerakonna kongressil. Vastaskandidaat Kadri Simson sai kõigest 55 häält vähem. Õigussüsteemi pani Savisaar oma kongressikõnes selgelt paika. Ta selgitas, miks edaspidi kriminaalkorras karistatuid erakonnast automaatselt välja ei visata. "Meie kavandatav põhikirjamuudatus seob lahti Keskerakonda kuuluvuse Eesti õigussüsteemist. See on tsiviliseeritud umbusaldusavaldus prokuratuurile, kapole ja kohtuvõimule. Me ei usalda neid, sest oleme näinud neid tegutsemas."

6. Maksu- ja tolliameti töövõidud

Juba üle aasta on kehtinud seadus, millega rakendati käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus üle 1000 euroste arvete deklareerimise kohta - see samm on oluliselt täitnud riigi kukrut.

Maksu- ja tolliameti (MTA) juht Marek Helm selgitas jaanuaris meediale, et käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamine muudab ettevõtjate elu lihtsamaks. Kui varem pidid maksuametnikud mõne tehingu kontrollimiseks läbi vaatama firma terve kuu kohta käiva info, siis nüüd saab andmeid küsida ainult konkreetse tehingu kohta. Aprillis antud ülevaates tõi MTA esile, et tänu ettevõtjaile pandud kohustusele on käibemaksu laekumine paranenud aastases võrdluses 71 miljoni euro võrra. See näitab ilmekalt, et varitehingute osakaal on vähenenud.

Maksunduses on MTA võtnud fookusesse ka üürituru, kuna on hulganisti inimesi, kes seda ei deklareeri. "Meil on selle kohta üha rohkem infot - teeme koostööd kohalike omavalitsustega, samuti saame andmeid rahvastikuregistrist," rääkis MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde veebruaris.

Veel rohkem kõneainet on saanud MTA tegevus OÜdega. Juba rahvalikuks väljendiks on saanud sõna OÜtamine ehk näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada või hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest. Kuigi selle lasi käibele MTA ise, hakati ühel hetkel vabandama ja soovitati seda mitte kasutada, kuna see viitab kõigile OÜdele.

Ühe näitena kirjutas Äripäev peaministri elukaaslase Luisa Värgi ettevõttest, mis teenis mullu ligi 14 000 eurot kasumit, ent ei maksnud sentigi tööjõumakse. Värk ise kinnitas, et kõik on igati seaduslik ja maksude maksmisest ta kõrvale ei hiili.

5. Estonian Airi kuulsusetu lõpp

Eesti valitsuse otsuse anda Estonian Airile riigiabi kuulutas Euroopa Komisjon ebaseaduslikuks, mistõttu pidi üksnes 24aastaseks elanud rahvuslik lennufirma 8. novembril tegevuse lõpetama.

Aastatel 2009-2014 tegi Eesti riik Estonian Airi kui oma riigifirmasse rahasüste kokku 130 miljoni euro eest. Paraku jäeti see Euroopa Komisjoniga kooskõlastamata. Odavlennufirma RyanAiri kaebuse peale hakkas komisjon asja uurima.

Negatiivne riigiabi otsus ei tähenda lennufirma pankrotti. Maksejõuetuks muutunud Estonian Air pidi komisjoni otsuse järgi Eesti riigile abiraha tagasi maksma. Et seda raha polnud ettevõttel aga kusagilt võtta, siis viis see lennufirma pankrotti.

Estonian Airi juhi Jan Palméri viimaseks jäänud kolumn Estonian Airi pardaajakirjas In Time oli seda iroonilisem, et oli pealkirjastatud „Lennuga kindlama homse poole“ ning rääkis sellest, et suvi oli lennufirmale edukas – kolm kuud järjest teeniti kasumit.

Laupäeval 7. novembril kell 17.30 maandus Tallinna lennujaamas 88 reisijaga viimane Estonian Airi lennuk, mis startis Kopenhaagenist vahetult enne seda, kui Eesti rahvuslik lennufirma teatas oma tegevuse lõpetamisest. Ka esimese lennu tegi Estonian Air 24 aastat tagasi Kopenhaagenisse. Kapten Immanuel Pärt kustutas lennukis tuled ja sammus läbi vihma terminali poole nagu kümneid ja sadu kordi varemgi.

Pärast Estonian Airi lendude lõppemist aga alles algas saaga lennufirma pankroti peasüüdlase otsimisega ja võlausaldajate unarusse jätmisega. Enamik näppe näitas Euroopa Kontrollikoja liikmeks pürgiva Juhan Partsi poole, kes oli majandusminister saatuslikke riigilaene andnud valitsuses. Oma koosa said ka majandusministeeriumi endised ja praegused kantslerid Marika Priske ja Ahti Kuningas.

Estonian Airi 222 võlausaldajat ei tahtnud nõustuda lennufirma pakkumisega taandada oma huvid ja lasta alles jäänud võlapesast maksta eelisjärjekorras välja Estonian Airi töötajate koondamishüvitised. Estonian Airi tegevuse lõpetamiseks algatati pankrotimenetlus ja töötajate saamata jäänud tasude eest hoolitseb töötukassa. Samal ajal näeb kurja vaeva reisijate leidmisega uus riiklik lennufirma Nordic Aviation Group, meelitades kliente meeleheitlike kampaaniatega.

4. Korruptsioonipesa riigi sadamafirmas

Kaitsepolitsei uurimise tulemusena võeti augusti lõpus vahi alla Tallinna Sadama juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil, keda kahtlustatakse pikema aja jooksul suures ulatuses altkäemaksu võtmises.

Prokuratuuri kahtlustuste järgi pidid sadamafirma juhid saama kokku üle nelja miljoni euro altkäemaksu, millest enamus ehk 3,8 miljonit pidi minema Reformierakonda kuulunud Kiilile. Kuna raha liikumise varjamiseks kasutati vahendajaid, siis esitati sadamajuhtidele kahtlustus ka rahapesus.

Kaljurannal ja Kiilil oli kahtlustuse järgi juba vähemalt 2009. aastast tiksumas ebaseaduslik sissetulek Tallinna Sadama lepingupartnerite - Paldiski Lõunasadamas tegutseva Esteve Terminal ASi ning börsifirma Tallink tütarfirma HTG-Invest juhtidelt. Kokku arvatakse, et Kaljurand ja Kiil on neilt saanud üle poole miljoni euro.

Kuid selle kõrvalt püüdis Kiil veelgi suuremat kala. Riigiprokurör Laura Feldmanise sõnul ajas Kiil Tallinna Sadamale uute parvlaevade tellimise asju ning pidi laevaehitajalt saama ligi neli miljonit eurot altkäemaksu. Eelmisel aastal tellis Tallinna Sadam parvlaevaliikluse korraldamiseks neli uut laeva, neist kaks ehitatakse Poolas Remontowa ja kaks Türgis Sefine laevatehases.

Kriminaalasi Tallinna Sadama juhtide altkäemaksu uurimiseks algatati selle aasta algul ning menetluse käigus jõuti kuriteoepisoodidega ajas tagasi 2009. aastani. Kaljurand ja Kiil võeti kohtu otsusel kuni kuueks kuuks vahi alla. Prokuröri sõnul taotles ta seda, et nad ei saaks vabaduses olles uusi kuritegusid toime panna. Ülejäänud kuue kahtlusaluse suhtes ta vahi alla võtmise tõkendit vajalikuks ei pidanud.

Altkäemaksu andmises või vahendamises said kahtlustuse HTG-Investi praeguseks endine juhatuse esimees Eno Saar, Esteve Terminali juhtinud Üllar Raad, sama ettevõtte nõukogusse kuulunud Tõnis Pohla, Kiili hea tuttav, IRLi kuulunud ettevõtja Toivo Promm ning Kaljuranna äripartnerid Kaido Tamberg ja Anna Annikova.

Pärast skandaali puhkemist vahetati seni pikki aastaid Reformierakonna kontrolli all olnud nõukogu täies koosseisus välja ning praegu seal enam poliitikuid ei ole.

3. Vene suhete keerdkäigud

Euroopa Liidu ja teiste lääneriikide suhted Venemaaga näitasid sula märke, kui Venemaa novembris Pariisi terrorirünnakute järel tihedamat koostööd pakkus end Islamiriigiks nimetava terrorirühmituse vastu.

Suhted teravnesid aga taas, kui NATO riik Türgi tulistas alla oma riigipiiri rikkunud Vene sõjalennuki – see tõi Venemaa ja Türgi suhete järsu halvenemise, mis väljendus eelkõige majanduslikes sanktsioonides. Venemaalased kaotasid ka teise olulise turismisihtkoha Egiptuse järel, kui Siinai poolsaare kohal Venemaa reisilennuki hukutanud pomm peatas turismilennud.

Moskva jaoks oli ärritav ka NATO liitumiskutse Montenegrole, millele Kreml lubas anda kohase vastuse. Detsembri alguses andis Venemaa president Vladimir Putin korralduse tugevdada riigi tuumaarsenali.

Eesti ja Vene suhetes oli märgiline see, et pärast aasta kestnud vangistust ja vintsutusi Venemaa kohtus sai septembris koju tagasi Eesti piiril kinni võetud julgeolekuohvitser Eston Kohver. Kohver vabastati riigireetur Aleksei Dresseni vastu.

Aasta alguses Minskis sõlmitud relvarahust on Ukrainas vähemate intsidentidega kinni peetud, kuid Minski lepingu kõiki tingimusi ei ole täidetud. Nii pidanuks Venemaa vastaste sanktsioonide jätkamine olema automaatne, kuid Itaalia ja Euroopa eesistujariik Luksemburg on soovinud siiski ka poliitilist arutelu ja sanktsioonide efektiivsuse hindamist.

Suhteid pingestab uue aasta algusest jõustuv ELi ja Ukraina vabakaubandusleping, mille tõttu puhkesid Ukrainas meeleavaldused, mis viisid ametist eelmise presidendi. Lepingu jõustumist lükati algselt edasi, et anda aega Venemaa probleemidele lahendusi leida. Kõnelused pole aga edu toonud ja nüüd on Venemaa ähvardanud Ukrainat sanktsioonidega.

Venemaa majandus on sanktsioonide ja nafta hinna järsu kukkumise mõjust languses - kasvu taastumist prognoosib keskpank alles 2017. aastal pärast veel 0,5-1% suurust SKP langust tuleval aastal. Rubla kaupleb ligikaudu 70 USA dollari tasemel.

2. Terror Euroopas

Jaanuari algul vapustas Euroopat islamistide terrorirünnak Prantsusmaa satiirilise nädalalehe toimetuses Charlie Hebdo, mille käigus tapeti 11 inimest ja haavati teist nii palju.

Euroopa reageeris solidaarsusmarsiga Pariisis, millest võtsid osa paljud maailma liidrid, et näidata, et terror ei sunni inimesi oma väärtustest loobuma. 13. novembril ründasid islamiterroristid Pariisis uuesti, saates kuulirahe kohvikukülastajate ja kontserdil osalenud inimeste pihta – hukkus üle 130 inimese.

Euroopa populistid kiirustasid tõmbama võrdusmärki pagulaste ja terroristide vahele – Prantsusmaa kohalike valimiste esimeses voorus sai Marine Le Peni juhitud paremäärmuslik Rahvusrinne läbi aegade parima tulemuse, kerkides Prantsusmaa suurimaks parteiks. Teises voorus nii hästi enam ei läinud, kuid populism ja äärmuslus tõstab pead ka mujal Euroopas. Nimelt Poola pööras valimiste järel rahvuslikule ja euroskeptilisele suunale. Pagulaskriisi ja terrorihirmu tõttu võib ka Suurbritannia peaministril David Camreonil olla raskem võita referendumit, kus tuleval aastal küsitakse brittidelt soovi Euroopa Liidus jätkata.

Terrorirünnakud Euroopa südames teadvustasid akuutselt ohtu, mida kujutab endast Islamiriigiks nimetatav terroriorganisatsioon (ISIS) Süürias ja Iraagis, kuhu on läinud võitlema ka hulk Euroopa passiga kodanikke. Koju naastes toovad nad oma äärmuslikud vaated ja terrori Euroopasse. Lääneriigid on vastuseks tugevdanud sõjalist kampaaniat ISISe vastu, jätkates samal ajal jõupingutusi Süüria kriisile poliitilise lahenduse leidmiseks. Seda on pidurdanud erimeelsused Süürias sõjaliselt sekkunud Venemaaga Süüria diktaatori Bashar al-Assadi võimul jätkamise üle.

1. Pagulaskriis Euroopas

Euroopat on tabanud teisest maailmasõjast alates suurim rahvasteränne ja pagulaskriis, millele ühendus alles hakkab leidma ühiseid vastuseid.

Seni reageerisid riigid oma parema äranägemise järgi – ühed eesotsas Ungariga hakkasid inimtulva tõkestamiseks piiridele tarasid püstitama, teised, nagu Saksamaa ja Rootsi, rõhutasid euroopalikke väärtusi ja teatasid, et pagulased on teretulnud. Nii on just neist kahest saanud peamised rände sihtriigid, see omakorda on nende riikide infrastruktuurid tõsiselt proovile pannud.

Saksamaale on tänavu saabunud juba miljon pagulast, Rootsi on suurim pagulaste vastuvõtja elaniku kohta. Novembris teatas Rootsi peaminister, et riik ei tule sellise tulvaga enam toime ning karmistab seetõttu oma sisserände reegleid. Oleme olnud naiivsed, ütles peaminister, kes taastas riigis ka ajutise piirikontrolli. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli avatud uste poliitika tekitab teravaid pingeid nii Saksamaa sisepoliitikas kui ka ELi riikide vahel.

Euroopa Liidu ühised vastused kriisile on seni jäänud nõrgaks – vaevaga kokku lepitud 160 000 pagulase ümberasustamine edeneb väga visalt. Riigid ei ilmuta initsiatiivi ja ka pagulased ise ei soovi enese saatmist mujale kui Saksamaale või Rootsi. Küll aga on hakanud edenema koostöö Türgiga, et Euroopa Liidu piir paremini pidama saada ning et Süüriast Türki saabunud pagulased sealt Euroopasse edasi ei rändaks. See tähendas Türgile järeleandmisi – liitumiskõneluste jätkamist ELiga, rahalist abi ja viisavabaduse perspektiivi.

Kriis on küsimärgi alla seadnud Schengeni viisavaba ruumi säilimise, mis on Euroopa riikide koostöö üks olulisemaid saavutusi. Üks riik teise järel on taastanud ajutise piirikontrolli. Aasta lõpu eel on laual ettepanekud koostöö tugevdamisest liidu välispiiri kaitseks ja pagulaste tulva kontrolli alla saamiseks.