Ettevõtja Robert Kõrvitsa sõnul ei peaks Äripäev omalt poolt ettevõtjatele muresid juurde tekitama, sest neid on ettevõtjatel niigi küllalt.
- Robert Kõrvits ja Meelis Mandel Foto: Andras Kralla
Kõrvitsa meelest käitus Äripäev ääretult silmakirjalikult, nõudes ühelt ettevõtjalt (Luisa Värgilt – toim) sellist käitumist, mida pole ise järginud. „Olla mikroettevõtja Eestis on keeruline," rääkis
Kõrvits videodebatis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeliga. „Keegi pole öelnud, et ettevõtlus peab olema lihtne, aga kunstlikult muresid juurde tekitada ei ole õige. Ja seda eelkõige Äripäeva poolt, mis peaks olen kanal nr 1, mida ma igal hommikul loen.“
Kõrvits ütles, et siin pole tegelikult üldse mingit „keissi“: „Riik on edasi läinud, maksuamet on edasi läinud, maksuamet on ettevõtjatele täiesti ok partner.“
Mandel selgitas, miks Äripäev Luisa Värgiga seotud uudise kirjutas. Laiemas plaanis näeb Mandel probleemi aga selles, et eraisiku maksukoormus erineb kordades ettevõtluse kaudu teenuse osutajate omast. „Edukate ja igati hästi hakkama saavate inimeste sotsiaalmaksukoormus on üllatavalt väike,“ rääkis ta. „See on ka üks põhjus, miks Eesti ei suuda makse alandada.“
Mandel möönis, et selline toimimine ongi legaalne. „Aga ma ei arva, et OÜ peakski olema viis makse alandada. Ettevõtlusel peaks olema ka muu eesmärk, näiteks tööd pakkuda. Ühel hetkel tekib küsimus, mille eest makstakse pensione või peetakse üleval ravikindlustussüsteemi. Kui kõik läheksid palgatöölt OÜdesse, siis tuleb kuskilt varsti maksutõus, sest teisiti pole võimalik seda süsteemi üleval pidada.“
OÜ kui tulevane tööandja
Kõrvits ütles end OÜdesse positiivselt suhtuvat. „Ta võib ju areneda tööandjaks,“ põhjendas ta. „Kui sa oled ettevõtte teinud, siis hakkad maailma teistmoodi nägema: mõtlema, kust saada tulu, mis kulud mul on jne.“
Oletame, et sul on ühemeheettevõte ja sul on õnnestunud saada suurklient, tõeline rahvusvaheline hai, tõi ta näite. „Sa hakkad talle tööd tegema. Esitad esimese arve, ja siis selgub, et nende arve tasumise aeg on kolm kuud. Sel ajal sa teed tööd ja kulutusi, krediteerid suurfirmat, aga riigile pead ikka tulumaksu ära maksma. Seda kõike teed sa omal riisikol.“
Mandel vastas, et ühemehe-OÜ on töö ajal ettevõtja, aga arsti juurde minnes on ta eraisik, kes kasutab sotsiaalmaksust rahastatud teenust.
Äripäev on lahendusena välja pakkunud nii sotsiaalmaksulage kui ka -põrandat, Mandel lisas siia veel ühe võimalusena sotsiaalmaksu isikustamise. „Kui su palgalehel pole mitte brutosumma, vaid sotsiaalmaks on ka juures, siis sa hakkad mõtlema,“ selgitas ta. „Kodanikuna tunnen ma muret, kui üks osa maksab vähem, sest teistele tuleb siis summa juurde.“
Ajakirjanik ettevõtjaks?
Kõrvitsa meelest võiks iga majandusajakirjanik olla tegelenud ettevõtlusega, siis teaksid nad, mis on ettevõtluse võlu ja valu. „Siis mõistaksid nad paremini, mis on päriselt oluline, ja nende jutt ei jää pinnapealseks kraapimiseks. Äripäevas on nii, et inimesed nagu teavad küll, aga arusaamist on vähe – seda on, aga võiks olla rohkem.“
Mandel selgitas, et ajakirjanikke takistab mitmele väljaandele eri teenuseid osutamast ajakirjanduseetika. Ta rääkis, et Äripäev kasutab umbes paarikümmet kaastöötajat, kes kirjutavad peamiselt praktilisi lugusid, ja nemad käituvad tõepoolest ettevõtjatena. Toimetuse koosseisu kuuluvad ajakirjanikud aga nii toimida ei saa.
OÜtamise teemaline debatt sai uue alguse ettevõtja
Olari Taali läinud suvel arvamusfestivalil välja öeldust, et OÜtamine on varimajanduse veepealne osa. Ta tõi näiteks Juuli ja Maali, kes mõlemad saavad 1500 eurot bruto kuus. Juulil on OÜ, Maalil ei ole – ja Juuli saab aastas kulutada peaaegu kaks korda rohkem kui Maali. Taali meelest pole see õiglane.
Kadedus maha pesta!
„See on mingisugune totakas, jabur, kade mõttemall, mis tuleks saunas välja pesta,“ teatas Kõrvits. Tema sõnul kaasneb ettevõtlusega palju riske, mida inimene, kellel pole ettevõtet olnud, ei oska ette kujutadagi. „Sa teed perefirma ja kõik on kenasti juhatuses, üritate kaalikaid kasvatada ja neid müüa, aga siis tulevad metssead ja söövad need kaalikad ära ja ongi krahh – sa ei suuda oma toodet pakkuda,“ tõi ta näite. „Su firma läheb likvideerimisele, aga sinul pole võimalik oma perega minna töötukassa ukse taha, sest sa olid ettevõtte juhatuses. Aga see naabri Maali või Juuli, see, kellel pole OÜd – temal on kõik ok. Tema riskid on palju väiksemad.“
Kõrvits ütles, et ettevõtjaid pole Eestis niigi ülearu palju: laulukaare all moodustaksid nad vaid väikse täpi. „Pole mõtet tekitada kunstlikke probleeme, mis võivad ära võtta igasuguse tegutsemistahte. Kunstliku jamaga ei jaksa tegelda.“
Mandel meenutas, et praegu on siiski maksusummade erinevus liiga suur. „Ettevõtjad, kes ei maksa sotsiaalmaksu, peavad ära kannatama, kui need, kes maksavad, ütlevad, et ma maksan nii palju, ja aitan ka sinu vanematele pensioni maksta.“
Mandeli ja Kõrvitsa debatt sai teoks
Eduka Eesti arvamuskonkursi sõsarüritusena sündinud Eesti majandusedu seisukohalt oluliste teemade käsitlemise sarjas. Selle ettevõtmise raames on Äripäeva otse-eetris varem vastamisi läinud
Raivo Hein ja Jürgen Ligi ning
Erik Sakkov ja Jüri Mõis.
Äripäeva, Combimilli, Ace Logisticsi, Danske Banki, EMT ja Elioni ning Tallinna Kaubamaja arvamuskonkuss
Toimub neljandat hooaega
Peaauhind: 10 000 eurot. Teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot
Kestab 29. veebruarini 2016
Võistlustööd on oodatud
[email protected]Kõiki ilmunud lugusid saab lugeda
siit.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.