Putini soosiku edukas äri Eestis

Viimase TOP 100 ettevõtetest kasvatas käivet kõige rohkem ehk viis korda vanametalli ja jäätmete kaubanduse ning vahendamisega tegelev Tyor OÜ, mille omanikud on venelased Andrei Balašov ja Ildar Neverov. Ehkki mehed veavad ka rahvusvahelist ligi 200 miljoni eurose aastakäibega metalliäri Tyor Group, on ettevõtjad siinpool piiri tundmatud. Eesti firma Tyor OÜ on registreeritud Tallinnas aadressile Ahtri 6a, aga ühtegi märki ettevõttest seal ei leia.

Hea tegu tõi soovimatu tähelepanu

Kodumaal paistab Neverov silma ootamatu nurga alt – ta ostis mullu sügisel heategevuslikul oksjonil 40 000 euro eest Pamela Andersonilt kultussarja Rannavalve rekvisiidi – punase päästepoi, mille näitleja sarjas uppujaile appi sööstes heitis. Tegu viis Neverovi leheveergudele peale Venemaa ka teispool ookeani ning see tekitas ettevõtjas meelehärmi.

Näiteks Facebooki kontol endast ja Andersonist pilte jaganud Neverov kurtis hiljem, et tal on raske mõista, miks avalik tähelepanu koondus poi ostmisele, mitte loomade päästmisest rääkimisele. Oksjonitulu läks Kaug-Ida ohustatud loomaliikide säilitamisele. Poi soetamine oli Neverovile sümboolne samm. “Toetan ka lastekodusid nii Venemaal kui ka välismaal. See on minu südameasi. Tahan näidata, millistele probleemidele on vaja tähelepanu pöörata,” selgitas Neverov ja kinkis poi intervjuu ajal RusNovosti toimetusele. “Võtke!” ei raisanud Neverov sõnu.

Mõjukas ühiskonnategelane

Heategevusega on kuidas on, aga eelkõige on Neverov siiski eri metalliettevõtete ja ühendustega seotud. Näiteks on ta Rahvusvahelise Taaskasutuse Nõukogu (Bureau of International Recycling - BIR) suursaadik, esindades vanametalliettevõtet Tyor Group. Firma peakontori leiab Moskvast, tegevus käib peale Venemaa eri paikade ja sadamate Gruusias, Ukrainas, Türgis, Armeenias, Singapuris ning Hispaanias.

Samuti on tegemist mõjuka ettevõtjate esindajaga. Nimelt on Venemaa president Vladimir Putin määranud Neverovi ettevõtjate õiguste kaitsjaks loodusressursside kasutamise ja ökoloogia valdkonnas. Samateemalise komitee esimees on ta ka Venemaa ettevõtjate lobiühenduses Delovaja Rossija (inglise keeles Business Russia – toim). Mitu selle esindajat on Venemaa võimuorganites ning seda juhtis varem Boris Titov, ombudsman Putini meeskonnas. Neverov on nime poolest küll Äripäevaga suhelnud Venemaa uurivale ajakirjanikule tundmatu, kuid ta nentis, et ärimehe positsioon annab mõjuvõimu.

Äripartner ei kommenteeri

Kuigi tegemist on avaliku elu tegelasega, on Neveroviga kontakti saada ja Tyor OÜ kasvu tagamaid uurida keeruline. Ettevõtte Venemaa suunakoodiga telefoninumbrile vastav meesterahvas väidab, et on Andrei Balašov.

“Oleme Vene Föderatsiooni kodanikud, seega me ei saa kommentaare jagada, veel enam pressile. See firma on üks osa meie grupist ja selle käive pole meie jaoks suur,” kostab Balašov Tyor OÜ kohta, lisades, et Venemaa teemal võib ta siiski rääkida. “Meil on kõik hästi, majandus kasvab.” Kõlab lubadus järgmise päeva hommikul küsimustele vastata.

Järgmisel päeval vastab telefonile meesterahvas, kes annab Balašovi telefoninumbri. Küsimusele, kas tema on Neverov, vastab ta jaatavalt, kuid soovitab siiski rääkida Balašoviga. Number aga ei toimi.

Omanikud ei luba rääkida

Kolmandat korda helistades on telefoni teises otsas taas Neverov, kes tahab nüüd küsimusi meilile. Konkreetne vastus saabub kiiresti, kümne minutiga. “Aitäh huvi tundmast! Nagu näen, siis kasutate aktiivselt internetti,” kostab Neverov irooniliselt. “Olen sunnitud teatama, et allolevad küsimused jätame kommentaarideta.”

Viimases telefonikõnes ei saa Neverov aru huvist enda ja firma vastu. “Olete internetist faktid välja otsinud … Ma ei mõista teie huvi. Mina ei küsi midagi. Ei otsi teie kohta infot, ei küsi näiteks, miks teil just selline auto on või kas olite täna kodus ega palu näidata oma rahakoti sisu,” puikleb Neverov.

Napisõnaline on ka Tyor OÜ raamatupidaja Inna Lisitsin: “Kahjuks ei ole käive tekkinud Eestis. See on tekkinud välismaal, kolmandates riikides. Me lihtsalt peame seda näitama, kuna see käib läbi Eesti firma. Ma ei taha infot anda, omanikud ei luba. Nad ei soovi, et nendest kirjutate.”

Ärinimi sotsiaalmeedias kasutajanimeks

Ildar Neverovi Facebooki profiili kasutajanimi kannab ühe tema ettevõtte nime. See firma on Siberia Metals Ltd, millele lisaks on temaga seotud Steelway Limited Company ja European Scrap Imports Ltd. Neist viimane on registreeritud Küprosel nagu ka Tyor Commercial, mille juriidiline aadress asub Moskvas, kuid mille tõid uurivad ajakirjanikud maksuparadiisist päevavalgele 2013. aastal. Toona paljastas Offshore Leaks 130 000 maksutaevasse peidetud äriühingut üle maailma.

Tyor Groupi käive on kümne aasta jooksul tõusujoones liikunud, kerkides dekaadiga ligi kümme korda, 205 miljonile dollarile. Venemaal hõivas firma kaheksa aasta eest 2,3% vanametalli turust, kolm aastat tagasi juba 20%.

Ametlike andmete põhjal oli Neverov ka aastaid veofirma Sibir omanik ja juht, on varjusurmas firma Binokom omanik ja metalliettevõtte UK MBPPO kaasomanik.

Seaduste muutumine teeb murelikuks

Läinud aastal rääkis Neverov, et Vene riigi tugi ekspordi toetamisel ei ole piisav. Ta tõi näite, et kulu ekspordile on Venemaa firmal palju krõbedam kui Amsterdami omal. Ka üks mehe ettevõtetest, tööstusjääkide ümbertöötleja Sever tarnib piiri taha.

„Ettevõtjatel puudub Venemaal kaitse,“ kommenteeris Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin, viidates, et võimuorganitele millegi poolest pinnuks silmas olevate ettevõtjate elu tehakse kibedaks.

Neverov käis ülemöödunud aasta lõpus saates “Kuidas sõbrustada valitsusega”, mille tutvustus rõhutab, et kui enamik ärimehi kõnnib suure kaarega võimust mööda, kartes ametnike sekkumist, siis teine osa äriringkonnast teeb asutustega rõõmuga koostööd ja pääseb ise “redelit pidi” võimule ligi.

Üldsõnalises jutus märkis Neverov, et nii ettevõtted kui ka riik teevad vigu, aga kehv kommunikatsioon ei ole probleem. Muretsema paneb hoopis riigi harjumus tihti seadusi muuta, aga nagu Neverov sõnas, siis “selle probleemi lahendamiseks käib süsteemne töö”.

Ta on toetanud ka erakonna Ühtne Venemaa keskkonnakonverentsi.

Konkurentidele tundmatu äri

Vanametalli valdkonnas tegutsevate Eesti ettevõtete juhid 36aastasest Ildar Neverovist või tema firmast kuulnud ei ole.

Tyor OÜ aastaaruanne ei ole infoküllane, kuid näitab, et kõige rasvasema osa ehk kaks kolmandikku müügitulust sai ettevõte Türgist.

“Türgi on paljudele vanarauaturg. Seal on väga suur terasetööstus, ka hinnad on suhteliselt head võrreldes muude turgudega. Rasked ajad on kõikidel, aga Türgi turg on kõige söödavam,” kommenteeris metallide taaskasutusega tegeleva Kuusakoski juht Kuldar Suits, kes kuuleb nii firmast Tyor kui ka Ildar Neverovist esimest korda. Suits selgitas, et Venemaa ettevõtjad on talle võõrad, sest venelastega hääbus äriajamine pärast pronksiöö kriisi.

Tyor OÜ aastaaruandele hinnangu andnud majandusekspert leidis, et kasumile firma ei keskendu, viidates käibest mitu korda väiksemale tulule – käive 39 miljonit ja kasum 45 000 eurot.

 

“Tundub, et Eesti ei ole olnud siinsest maksusüsteemist tulnud valik, pigem on neil võib-olla olnud Euroopa identiteedi vajadus. Eesti on ühingu asutamiseks päris lihtne. Selle tegemine käib kiiresti, seda on lihtne üleval pidada ja maksusüsteem on lihtne,” rääkis ta. “Ei olnud ka näha, millistest riikidest kaupa ostavad, aga kui see on Euroopast ja kuna müük läheb mujale, siis on vaja Euroopa ettevõtet. Juba ainuüksi maksude mõttes.”