Ligi pooled läinud aastal pagulasena Rootsi saabunud isikud ei pruugi riigis asüüli saada, mis tähendab väljasaatmist.
- Mullu novembris tuli pagulaste suure tulva tõttu osal Malmös oma järjekorda oodata pagulaskeskuse ukse taga. Foto: Scanpix/Reuters
„Usun, et see puudutab vähemalt 60 000 inimest, kuid see arv võib kasvada ka 80 000-le,“ ütles
Rootsi siseminister Anders Ygeman ajalehele Dagens Industri.
Rootsi politsei ja migratsiooniamet on riigilt saanud juba korralduse hakata suureks väljasaatmiseks ettevalmistusi tegema, mis muu hulgas tähendab lisajõudude palkamist. Eriti tugevdatakse piiripolitseid ning välismaalase taustaga isikute kontrolli. Väljasaatmiseks kasutatakse tõenäoliselt tšarterlende ja suurem väljasaatmiste laine algab tuleva aasta alguses.
Leht möönab, et probleeme võib tulla riikidega, mis ei ole nõus oma kodanikke tagasi võtma. Rootsi peab praegu selle üle kõnelusi näiteks Maroko ja Afganistaniga.
Samuti kavatseb Rootsi karmistada seadusi, mis teeks illegaalselt riigis viibivatel inimestel töökoha leidmise raskemaks. See tähendab karmimaid karistusi ettevõtetele, kes sellist tööjõudu kasutavad.
Läinud aastal taotles Rootsis asüüli 163 000
pagulast. Lehe andmeil leiavad heakskiidu umbes 55% taotlustest, 45% aga lükatakse tagasi.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.