Ettevõtted ei reageerinud käibelangusele piisavalt kiiresti

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar.

Ettevõtete kogukasumi languse taga olid peamiselt väliskeskkonna poolt mõjutatud (nõrk nõudlus ja languses hinnad) töötleva tööstuse, energeetika ja transpordisektori aga ka metsamajandusettevõtted. Töötleva tööstuse ettevõtete kogukasumi langus tuli peamiselt elektroonika- ja põlevkiviõlitööstuse kasumite vähenemisest. Esimese puhul oli põhjuseks elektroonikatoodete, peamiselt mobiilside tugijaamade, tootmismahu vähendamine, millel oli tugevalt negatiivne mõju ka Eesti kaupade ekspordi üldpildile.

Põlevkiviõlitööstus oli eelmisel aastal aga maailmaturul madalate naftahindade ja seetõttu tugevasti vähenenud käibe tõttu kahjumis (kahjum tekkis aasta teisel poolel). Energeetikasektori finantsseisule mõjus kahjulikult odavnenud elektrihind - elektrienergia turuhind vähenes möödunud aastal ligikaudu 17%.

Esialgsetel andmetel vähenes kasum ka stabiilselt tootmismahu- ja käibekasvu näidanud puidutööstuses. Selle tegevusala tööjõukulud kasvasid küll käibekasvuga ligikaudu samas tempos, kuid kogukulud ja investeeringud kasvasid kiiremini.

Möödunud aastal suurenes kasum peamiselt Eesti siseturuga seotud teenustesektori ettevõtetes (kinnisvaraalane, kutse-, teadus-ja tehnikaalane ja haldustegevus ning kunst ja vaba aeg).

Vaatamata käibelangusele jätkus ettevõtetesektoris tööjõukulude kiire kasv. Kuigi ettevõtetesektori kogukäive vähenes möödunud aastal 3%, suurenesid tööjõukulud 7%. Hõivekasv eelmise aasta jooksul küll aeglustus, kuid kiire palgakasv hoidis tööjõukulusid kõrgel. Tööjõukulud ei reageerinud eelmisel aastal müügitulu langusele või kasvu aeglustumisele piisavalt enamikes tegevusalades.

Koos hõive kasvu jõulise aeglustamisega, ettevõtetesektori tunnitootlikkus eelmise aasta teisel poolaastal kasvas, kuid tööjõukulude kasv püsis jätkuvalt tootlikkuse kasvust kiirem. See halvendab ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet ja pidurdab kasumlikkuse kasvu.

Tööjõukulude osakaal käibes on kiiresti kasvanud. Tööjõukulud on liialt kõrgele tõstnud nõrk nõudlus, langenud hinnad, kiire palgakasv koos kõrgete tööjõumaksudega.  Tööjõukulude, sh tööjõumaksude, surve vähenemise eelduseks on nõudluse paranemine ja müügihindade kasv.

Ettevõtete investeeringud peaksid tasapisi paranema. Paljud ettevõtted on ebakindluse tõttu nõudluse paranemise ja väliskeskkonna majandus-poliitilise stabiilsuse suhtes oma investeeringuid vähendanud. See on hoidnud ära kasumlikkuse tugevama languse.

Möödunud aasta neljandas kvartalis investeeringute langus taandus ootuspäraselt. Kapitalikaupade import on juba pikemat aega üsna tublisti kasvanud, mis viitab investeeringute järk-järgulisele paranemisele.

Samas, meie põhistsenaariumi järgi peaks Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal küll paranema, kuid riskid maailma-, sealhulgas Euroopa majanduse, halvenemiseks on viimastel kuudel suurenenud. Rahahind, ehk laenuintressimäärad, püsib vähemalt veel lähema paari aasta jooksul väga madalal ning on toeks investeerimisel.

Kuigi alates möödunud aasta augustist-septembrist on töötleva tööstuse tootja- ja ekspordihinnad tasapisi taandunud, pidurdab nõrk nõudlus maailmaturul ekspordihindade kasvu. Mõõduka hinnakasvu taastumine aitab viletsa nõudluse ja kõrgele tõusnud tööjõukulude tingimustes parandada ettevõtete finantsseisu ja loob neile rohkem ruumi investeeringuteks.