Valitsusele tuleb anda jõuõlg, kuidas konkurentsivõime teemasid käsitleda nii, et need ei kukuks toolide vahele, kommenteeris justiitsminister Urmas Reinsalu täna avaldatud konkurentsivõime raportit.
- Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul näitab statistika põhjust rahulolematuseks ning raportist saab jõuõlg valitsusele probleemide lahendamiseks. Foto: Eiko Kink
Minister Reinsalu märkis, et kõige lähtealus on küsimus, kas oleme praeguse visiooniga rahul. Ta selgitas, et statistikaameti number 1,1% majanduskasvu eelmisel aastal näitab väga selgelt, et mitte millegagi pole põhjust rahul olla.
„Eesti Pank ütles eelmise aasta lõpus, et meie jätkusuutlik potentsiaal oleks 4% reaalselt SKP kasvu. Maailmapank tegi eelmise aasta detsembris raporti, kus ta ütles, et ebareaalne oleks Eestil unistada majanduskasvust nii, nagu meil oli 2000-2007 siin keskmiselt 5,5% reaalkasvu,“ kommenteeris Reinsalu. Ta tugines maailmapanga sõnumile, mis ütles, et Eesti jaoks on kõige võti tootlikkus ja riigi konkurentsivõime.
Reinsalu hinnangul on tema raportil keskne ja tugev visioon, mis põhineb kolmel tahul. Esiteks, ärme unista, et lähiaastatel välisturgudelt nõudlus kasvab, et sealt tekib majanduskasvu potentsiaali. Teiseks, ärme raja oma majanduskavu ootust sisetarbimisele läbi suure nominaalse palgakasvu, see on tootlikkust pärssiv. Meie potentsiaali realiseerimine saab tulla üksnes läbi riigi konkurentsivõime kasvu ja see ettepanekute pakett kannab Reainsalu sõnul ühte ja selget sõnumit – me peame võtma riigi konkurentsivõime kõige tähtsamaks ülesandeks kõigi valdkonna poliitikate keskel. Reinsalu kavatseb raporti anda edasi peaministri juhtimise alla, tema omakorda võiks luua ministrite meeskonna.
„Me vajame kapitali, meil pole välisinvesteeringuid. Järelikult ei ole ka piisavalt kapitali, et tõsta tootlust. Järelikult peame astuma samme, kuidas ka maksukeskkonnas ja õiguskeskkonnas luua usaldusväärsust ja seda kapitali meelitada, nii välis- kui ka kodumaist akumuleeritud kapitali,“ rääkis Reinsalu. Ta tõi murelapsena esile ka paindlike töösuhete probleemi ning märkis, et Eesti vajab tööõiguse reformi 2.0.
Viimaseks märkis ta, et Eesti on ehitanud väga palju kuntslikke barjääre ja bürokraatlikke takistusi, mis pidurdavad inimeste loovust jõukuse tekitamisel. „Neid barjääre tuleb oluliselt maha võtta ja samal ajal tagada käibekindlus, et inimesed teaksid, et nende kapital on kaitstud ja nende ärikindlus on tagatud, kui on tegemist kriminaalse või tsiviiljuhtumiga. Ma väidan seda, et erinevates valdkondades ei ole meil midagi katastroofilist, küsimus on selles kuidas me regioonis suudame olla kiirem, järelikult efektiivsem kui teised,“ ütles Reinsalu. Raporti põhituum ja visioon on tema sõnul olla jõulisem ja kontsentreeritum.
„Minu konkreetne ettepanek, mida valitsusele presenteerin, on see, et tuleb anda jõuõlg ka valitsusele, kuidas konkurentsivõime teemasid käsitleda nii, et need ei kukuks toolide vahele. Minu ettepanek on muuta käsitluse muutmist, konkurentsivõimet tuleb käsitleda laiapindsena, see tähendab, et see peab olema läbiv teema erinevates valdkondades, mida koordineerib peaminister,“ kommenteeris minister.
Justiitsminister Urmas Reinsalu juhtimisel loodud töögrupp käis täna välja 64 ettepanekut, kuidas Eesti ärikeskkond paremaks muuta. Kokku esitati 123 ettepanekut, mida ettevõtjad peavad märgiks suurest rahulolematusest. Täna esitatud ettepanekuid saab lugeda artiklist „
Reinsalu raportis 64 ettepanekut, mis puhuvad majandusele hoo sisse“.
Seotud lood
Riikide ettevõtlus- ja õiguskeskkonda analüüsiv Maailmapanga raport Doing Business paigutas Eesti kinnisvaratehingute lihtsuse 6. kohale. Eesti naabritest on edetabelis eespool Leedu, mis on 2. kohal, Rootsi leiab tabelist 10. positsioonilt, Soome 20. kohalt ning Läti 23. asetuselt.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.