Kohtutäitur: elatisfond on poliitiline turboseadus

Algselt juba tänavu kehtima hakkama pidanud elatisfond, kust riik teeks iga kuu sajaeuroseid väljamakseid üksinda lapsi kasvatavatele vanematele ning nõuaks seda üksikvanema asemel ise võlglaselt sisse, on Pingi sõnul positiivne algatus sellepärast, et elatisvõladebatt on kandunud liiga kaugele lastest, kelle ümber kogu probleemistik keerleb. Sellest fondist hakkaksid lapsed vähemalt mingitki kasu saama. Samas oli Pink kriitiline elatisfondi loomisega kiirustamise ning selle võlglastelt sisse nõutava rahaga taastäitmise läbimõtlematuse pärast.

„Ma näen probleeme selles, kuidas fondi üritatakse ellu viia. See on poliitiline turboseadus, mis tuleb, silmad kinni, igal juhul läbi suruda. On arusaadav, et seda tehakse, sest niigi on hiljaks jäädud - fond pidi ellu viidama juba selle aasta algusest. Kuid turboseaduste viga seisneb selles, et nende loomisel ei kaasata piisavalt huvigruppe või kui kaasatakse, siis fiktiivselt,“ ütles Pink.

Ta rääkis, et kui elatisfondi loomise seaduseelnõu oli juba välja tulnud, hakati kohtutäituritelt, kes elatisraha sisse nõudmisega tegelevad, alles uurima, kuidas lahendada probleeme, mis on seotud selle seaduse rakendamisega.

„Ma pole päris kindel, kas see on õige lähenemine. Ma ei näe selle seaduse pikemat visiooni või realistlikku üldpildi tajumist. See tundub rapsimine,“ sõnas Pink.

Kuidas tuleb raha elatisfondi tagasi?

Pink märkis, et elatisfondi loomine kellelgi tööd vähemaks ei võta ega võlgniku käitumist muuda – last üksi kasvatav vanem peab ju kohtutäituri ukse taga edasi käima, sest võlg on endiselt üleval.

„Elatisfondiga peab tegelema nii, et sinna fondi tuleks võimalikult palju raha tagasi. Praegu tundub riigile hästi oluline, et see fond oleks lihtsalt olemas, aga kui palju see hakkab võlgnikelt reaalselt raha tagasi tooma, on jäänud teisejärguliseks teemaks. Nende kahe poolega võiks tegeleda paketina.“

Läti näitel on elatisfondi tagasiteenimise protsent Pingi sõnul alla 20%, Soomes on see oluliselt kõrgem, kuigi ilmselt on nende statistikast välja jäetud n-ö varatud nõuded ehk võlgnikest vanemad, kellelt pole midagi võtta.

„Turboseadused, mis on vaja ilmtingimata läbi suruda, pole õigusmaastikul väga hea tooniga nähtused,“ sõnas Pink.