• OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,11%5 722,44
  • DOW 30−0,48%41 850,73
  • Nasdaq −0,03%18 234,81
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,75
  • OMX Baltic−0,31%272,98
  • OMX Riga0,13%873,69
  • OMX Tallinn0,42%1 742,28
  • OMX Vilnius−0,11%1 052,85
  • S&P 500−0,11%5 722,44
  • DOW 30−0,48%41 850,73
  • Nasdaq −0,03%18 234,81
  • FTSE 1000,09%8 184,24
  • Nikkei 225−2,63%38 053,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%107,75
  • 08.04.16, 15:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Talvik nõuab Oviirilt selgitusi Autorollo laenu kohta

Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Artur Talvik saatis ettevõtlusminister Liisa Oviirile arupärimise, kus nõuab nende inimeste nimesid, kes otsustasid, et Autorollo laen saab KredExi käenduse.
Riigikogu liige Artur Talvik
  • Riigikogu liige Artur Talvik Foto: Postimees/Scanpix
Juba jaanuaris KredExi kohta aru pärinud Talvik saatis mõne nädala taguste artiklite valguses ministrile uue arupärimise, kus soovib saada veelgi rohkem detaile Autorollo eelkäijale Naitsirkile antud laenu käenduse kohta. 2008. aastal sai Naitsirk Swedbankist KredExi garantiil 9 miljonit krooni (575 200 eurot) laenu Autorollo ostmiseks. Tehingu järel sai ühinenud ettevõtte nimeks Autorollo, mis oli juba 2008. aasta sügiseks sisuliselt maksujõuetu.
Kõigepealt tahab riigikogu liige teada, miks toetus KredEx oma analüüsis Autorollo 2007. aasta esialgsetele majandusnäitajatele, kas tegelik aruanne jõudis garantii toimikusse ning kas selle põhjal hinnati riske ümber.
Teiseks võrdleb Talvik KredExi antud käendusi Naitsirkiga sama valdkonna ettevõtetele ja tõdeb, et Autorollo eelkäijale on tehtud väga suur erand. Ta küsib, miks tagas KredEx keskmisest valdkonna ettevõttest 10 korda suuremat tehingut ja kas selle põhjus oli dokumentidest läbi käinud Keit Pentuse nimi.
Samuti palub riigikogu liige ministrit avaldada kõik käenduse üle otsustanud isikute nimed. Talvik soovib näha finantskomitee protokolle, kus on kinni kaetud pangasaladust puudutav, aga loetavad on otsustajate seisukojad. Peale selle tunneb ta huvi, kas liikmed olid tasustatud ning milline oli nende haridus ja kogemus.
Veel küsib Talvik, miks loobuti lisatagatisest, mis oli Väino Pentuse kinnistu, ja nõustuti Talviku sõnul sisuliselt sisutühja isikliku käendusega.
Pärast küsimusi Swedbankiga seotud tegevuste kohta küsib Talvik lõpuks, kas kõik Autorollo rahastamise asjas ilmnenu ei ole andnud põhjust erikontrolli korraldamiseks KredExis.
Vaata siit kogu Artur Talviku arupärimist. Minister Oviir peaks vastama küsimustele hiljemalt 20. aprilliks.
Märtsi keskpaigas selgus, et selleks, et Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentus saaks skandaalsest veofirmast Autorollo äripartneri väljaostmiseks pangalaenule riikliku garantii, kasutati ära ka tütre nime ja ameti nimetamist taotluses KredExile. Postimehe käsutuses on kirjalik taotlus KredExile, millega küsiti riiklikku garantiid Swedbanki väljastatavale laenule Väino Pentusele kuulunud OÜle Naitsirk 2008. aastal. Taotluses seisab muu hulgas lause "Väino Pentus (riigikogu liikme Keit Pentuse isa) omab…". Niisiis märgiti ära laenutaotleja poliitikust pereliige.
KredEx andis laenugarantii taotlusele positiivse otsuse, käendati 75% laenusummast.
Keit Pentus-Rosimannus ütles Postimehele, et ta pole kunagi andnud pangale õigust kasutada oma nime isa ettevõtte Autorollo tegemistes ja ootab ta selgitust, kuidas tema nimi taotlusesse sattus. Sellega annab praegugi riigikokku kuuluv Pentus-Rosimannus mõista, et ta polnud teadlik oma nime kasutamisest taotluses KredExile. Samas on varasemast teada, et Väino Pentusel aitas veofirma ülevõtmiseks Swedbankist laenu saada tema toonane väimehekandidaat Rain Rosimannus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.10.24, 14:09
Rikkumiste arv kasvab. G4S: saaksime olla politseile rohkemgi abiks, usaldust on vaja
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele