Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul ei ole vaja reservide kulutamise pärast muretseda. „Eesti riigi rahanduse tervis on korras,“ ütles ta.
- Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer Foto: Andres Haabu
Äripäev kirjutab tänases kaaneloos, et hoolimata suurest maksulaekumisest
kulutab riik jooksvateks kuludeks reserve. Samas tempos jätkates on kahe aasta pärast likviidsusreserv pea olematuks söödud.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, Reformierakonna liikme Remo Holsmeri sõnul on Eesti riigi rahanduse tervis korras – riigivõlg on väike, eelarve on vähemalt struktuurses tasakaalus ja reservid piisavad. „Mingiks häirekella löömiseks põhjust ei ole,“ ütles ta.
Holsmer selgitas, et praeguse nominaalse puudujäägi põhjuseks on eelarves veel ühekordselt tehtavad kulud – teise samba tagantjärele kompenseerimine ja haldusreformi käigus makstavad omavalitsuste ühinemistoetused. Jooksva puudujäägi katteks on võimalik riigil kasutada nii reserve kui ka võtta laenu. Seetõttu on oluline hoida riigikassas piisavat likviidsusvaru ja miinimumipiirini jõudmisel kasutada võõrvahendeid. „See on tavapärane riigi rahavoo juhtimine. Kindlasti saame pidada akadeemilist debatti selle üle, milline peaks olema minimaalne likviidsusvaru suurus, kuid Aivar Sõerdi dramaatiline toon reservide põletamisest ei ole kindlasti põhjendatud,“ ütles ta.
Holmer lisas, et reservide taastamise kriisiaja tasemele või lihtsalt suurendamise on küsimärgi alla seadnud nii OECD kui ka Maailmapank. Tema sõnul piisab miinimumpuhvrist, mis Eesti puhul on umbes 500 miljonit eurot. Märtsi seisuga oli likviidsusreserv umbes 800 miljonit eurot. „Analoogse miinimumpuhvri hoidmise strateegiat kasutavad peaaegu kõik Euroopa Liidu riigid, nii et Eesti ei käitu siin kuidagi ainuomaselt,“ sõnas Holsmer.
Tema sõnul on likviidsusreserv vajalik riigi igapäevase rahavoo juhtimise instrument ja võimaliku majandussurutise korral on olulisim reservide määr töötukassas. „Sealsed reservid on piisavad, et mitte öelda külluslikud,“ ütle ta ja lisas, et riigil on varu ka stabiliseerimisreservis.
Seotud lood
Valitsuse stabiliseerimisreservi tulusus tänavu teises kvartalis -0,39 protsenti ja aasta algusest võetuna -0,43 protsenti
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele