Kuidas äri ja emotsioonid lahus hoida?

Vaimselt vormis töötajalt eeldatakse samasuguseid oskusi kui ettevõtjalt: oskust võtta vastutust, näha seoseid tehtud valikute ja nende tagajärgede vahel. Küsimus on, kas tööandjad suudavad luua organisatsioonikultuuri, mis seda toetaks. 

Kuna taiplik töötaja vajab tähenduslikku ja hoolivat töökeskkonda, on aina olulisem tööandja suhtumine töötajasse, kirjutab 2. mai Äripäev kuidas-rubriigis.

Taiplikkust koolis ei õpetata, arvatakse, et see on juhuslik, kuid intrapersonaalseid ehk isiksusesiseseid oskusi, muu hulgas taiplikkust, saab treenida. Enesejuhtimine põhineb meie kõigi kasutada oleval võimel teadvustada, mis osa sisemaailmast on juht ja milline juhitav.

Vaimselt vormis inimene suudab märgata ja mõista enda sees toimuvat ning seda juhtida. Emotsionaalse intelligentsuse levinud teooriad ei arvesta tõsiasjaga, et tunded pole püsivad. Tugeva tundega samastunud inimene pole arukas, sest keskaju struktuurid, mis tunded on aktiveerinud, suudavad tõkestada teiste oluliste ajupiirkondade töö. Arukus ilmneb siis, kui inimeses on rahu.

Kõik on näinud vihaseid või pettunud inimesi, kel lained üle pea kokku löönud, ent kui inimene pidevalt aktiveerib negatiivseid tundeid, tekitab see stressi ja meeleoluhäireid. Maailma tervishoiuorganisatsiooni ennustusel on aastaks 2030 depressioon haiguste põhjustaja number üks kogu maailmas. Uuring näitab, et Euroopas on töökohaga seotud depressiooni kulu aastas 617 miljard eurot, millest 515 miljardit moodustab kaudne kulu – saamata jääv tulu ning kulu, mille on põhjustanud töölt puudumine ja ebaproduktiivsus, mille olemasolu peale tööandjate sageli keegi teine ei hoomagi.

Töökeskkond ennetab konflikte

Töökeskkonna heaolust on seni räägitud eelkõige töökoha ergonoomika, valgustuse, puhketoa jms kontekstis, harvem on juttu töötajate isiksusesiseste oskuste treenimisest, nende süsteemsest arendamisest ja sellest, kuidas töötajad organisatsiooni kogevad.

Hea organisatsioonikultuur soosib konfliktide ennetamist ja nende lahendamist. Rakenduslik teadlikkus vaimse vormi kujundamise alustalana on seni olnud kasutusel vaid maailma eesrindlikemates ettevõtetes nagu näiteks Google või Apple. Nemad on käsitlenud töötajatele teadlikkuse õpetamist ja suhtlemise õhutamist kui investeeringut. Töötaja tööl on tähtsus ja tähendus, nad osalevad milleski olulises.

Peale selle on organisatsioonil vaja tegeleda ka oma arengusuundade ja eesmärkide seadmise ning töötajateni viimisega. Eesmärke viivad ellu koostööd tegevad inimesed, näiteks on TransferWise ja Apple oma kontorid rajanud inimeste suhtlemist soosivalt. Eesmärgi andmine tööle ja selle asetamine suurde pilti tekitab huvi tegutseda.

Kõik saavad oma tundeid ja mõtteid juhtida, ent sageli võidakse olla emotsioonide ohvrid. Vaatamata sellele, et tunded, mida on ligi 300, aktiveeruvad iseenesest, ilma eriliste oskusteta, märkame, et kogeme solvumist, pettumust, ebakindlust, vihastamist ja tüdimust. Teiste juures paneme tähele, kuidas oludesse sobimatu emotsioon neid vallutab, aga kas näeme sama endagi juures?

Oskus emotsioone juhtida on tähtis, sest iga automaatselt aktiveeruv intensiivne tunne lülitab meis välja osa arukusest. Selle puudumisel võime hakata tegema kallutatud otsuseid, lähtudes tegelikkuse asemel eelarvamustest. Aga just kallutatud otsused viivad ettevõtteid kõrvale eesmärkidest ja toovad sageli kahjumit. 

Intensiivne tunne võib varjutada arukuse

Seepärast on ettevõtjatel ütlus "hoia äri ja emotsioonid lahus”. Kui nii oskavad käituda ettevõtjad, suudavad seda ka teised. Sageli ei erista ju ettevõtjat tavakodanikust muu, kui oskus oma hirmudega toime tulla. Fakt on see, et negatiivsed mõtted viivad halbade tunneteni ja sageli ka vastupidi. Kui inimene tunneb end halvasti, on temas pidevalt negatiivsed tunded.

Oskamatus mõtteid juhtida toob kaasa pinnapealsuse, muretsemise, enesekriitilise sisekõne, eelarvamused ja kõrvalekalded sihist. Selles, milline sisekõne ja suhtumine vallandub, on oluline roll teadvustamisel. Kui optimist ja pessimist ühte ruumi panna, teadvustavad nad seal eri asju.

Töötaja heaolu ei sõltu mitte niivõrd terviseprogrammi olemasolust, vaid sellest, kuivõrd töötaja kogeb, et ettevõte hoolib temast.

Vaimne vorm ja isiksusesisesed oskused on seotud teadlikkuse kasutamisega. Teadlikkus kui universaalne oskus on kõigile kättesaadav. Teadliku inimese tunneb ära selle järgi, et ta on taiplik, sihipärane ja adekvaatne oma tegutsemises. Kui teadlikkust treenida, paraneb impulsikontroll, ollakse keerulistes olukordades emotsionaalselt tasakaalukas. Leidub viiteid sellelegi, et paranevad tähelepanuvõime, uni, enesekindlus ja enesehinnang. 

Teadlikkuse treenimine ennetab stressi

Teadlik töötaja, vastupidi hajevil töötajale, on loominguline, vaimselt paindlik ja oskab infot paremini kasutada. Teadlikkuse treenimine ennetab stressi, parandab suhteid teistega ja aitab kujundada optimistlikku ellusuhtumist.

Juhtide ja ettevõtete võit on see, kui töötajad valdavad intrapersonaalseid oskuseid. Meie aju on plastiline ja selle struktuur muutub närvivõrgustike ümberkujundamise käigus pidevalt. Intrapersonaalsete oskuste valdamise kaudu saab mõjutada, millise seisundi muudame oma ajustruktuuris püsivaks.

Kuna töö- ja eraelu pole enam selgelt lahutatavad, muutub peale töötaja suhtumise tööandjasse aina olulisemaks see, kuidas tööandja suhtub töötajasse. Kui paljud ettevõtted teadlikult kujundavad oma töötajate suhtumist? Edukat ettevõtet eristab teistest just see, et töötaja tahab olla osa selle eduloost.

Autor: Helena Lass, Kaur Lass, OÜ Conscious Initiative