Eesti ekspordib miljonite eest karusnahku

Statistikaameti andmeil eksporditi 2014. aastal Eestist karusnahku ligi 12 miljoni ja 2015. aasta esimese 10 kuuga 7,38 miljoni euro väärtuses. Peaaegu kõik Eestis kasvatatud karusloomade karusnahad realiseeritakse Soomes või Taanis asuvatel oksjonitel, selgub Eesti Maaülikooli poolt läbi viidud Eesti karusloomakasvatuse uuringust.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on karusloomakasvatus üks väheseid põllumajandusvaldkondi, mis toimib ilma riiklike ja Euroopa Liidu toetusteta, samuti on see maapiirkondades oluliseks tööandjaks.  „Kuna peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks, on kindlasti tegemist ka olulist ekspordipotentsiaali omava majandusharuga,“ ütles Kruuse pressiteates.

Ajavahemikul 2005-2015 moodustas karusnahkade ekspordi väärtus elusloomade ja loomsete saaduste ekspordiväärtusest ligi 2,5%. Samas piimatoodete, munade ja mee ekspordi väärtusest moodustab see ligi 5,5% ja teraviljaekspordi väärtusest 11-14 %.

Äriregistri andmeil tegutseb Eestis 4 mingi- ja rebasefarmi ning 27 tšintšiljakasvatajat. Samas on Kopenhagen Furi oksjonil müüdud aastatel 2014-2015 tšintsiljanahku 43 Eesti isiku poolt, seega võib tegelikku kasvatajate arvu hinnata suuremaks, leiavad uuringu läbiviijad.

Ajavahemikul 2006-2015 on uuringus osalenud ettevõtete andmetel kõikide karusloomaliikide (mingid, hõberebased, sinirebased, kährikud, tšintšiljad) põhikarja üldarv varieerunud 42 200 ja 50 600 karuslooma vahel ning nahaloomadel 127 900 ja 144 800 vahel. Võrreldes 2000. aastaga on põhikarja loomade arv kuuekordistunud.

Eestis kasvatatud karusloomade karusnahad realiseeritakse kahel suurel oksjonil, minkide ja rebaste nahad peamiselt Soomes Vantaas asuvas Saga Furs OY ning tšintšiljanahad Taanis Kopenhagen Furi oksjonil. Oksjonite andmetel moodustas kõikide Eestis toodetud nahkade koguväärtus aastatel 2005-2015 kokku 47,72 miljonit eurot, millest minginahkade väärtus 30,13 miljonit, rebasenahkade väärtus 14,66 ja tšintsiljanahkade väärtus 2,93 miljonit eurot.

Minkide ja rebasefarmides töötas 2014. aastal kokku 74 täistööajaga töötajat, lisaks kasutatakse 10-15 protsendi ulatuses täiendavalt hooajalist tööjõudu. Tšintsiljakasvatuses töötas 2014. aastal kokku 20,5 töötajat.

Uuringu läbiviimisel kasutati äriregistrist, statistikaametist ja Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingust saadud andmeid karusloomakasvatajate ning Saga Furs OY ja Kopenhagen Fur oksjonikeskustest saadud andmeid karusnahkade hinna ja nahku müünud farmide kohta aastatel 2000-2015.