Suvitajad sõdivad tööstuspargi vastu

Ettevõtluskeskust tutvustavatel koosolekutel läks olukord nii käest ära ja inimesed hakkasid üksteise peale karjuma, et koosolekuid hakati distsiplineerimise mõttes filmima. Kuid vald ja paljud kohalikud elanikud usuvad, et tööstuspark päästaks Virtsu hääbumisest, looks töökohti ja tõmbaks seal elu taas käima.

„Tegemist on ehteestlasliku asjaga – tehke, aga mitte minu aia taha!“ iseloomustab tekkinud olukorda Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu algataja, kohaliku arenguseltsi esimees ja kooliõpetaja Jüri Mõniste.

Ta elab ka ise Virtsus ja peab praegust asukohta parimaks. „Virtsule on vaja elu sisse tuua,“ lausub Mõniste, kui kohtume Virtsus ja näitab käega majade suunas, kus paljud korterid seisavad tühjalt. Nii edasi minnes Virtsu Mõniste arvates lihtsalt hääbub vaikselt. Kuid 15 inimesele see plaan ikkagi ei meeldi.

Aare Saliste, Tervo Pruuli ja perekond Soobard, kes on protesteerijatest häälekaimad, väidavad, et detailplaneering ei arvesta üldplaneeringu tingimustega. Ning neile ei meeldi, et keskus plaanitakse rajada nö otse nende tagahoovi.

Ka Ade Leuska-Tattar, kes elab plaanitava keskuse naabruses, on esitanud planeeringule valla kodulehel vastuväiteid. E-kirjas ta põhjenduste andmisest ometigi keeldub. „Teie kirjast ei selgu, mis on küsimuste põhjus ja eesmärk. Ega ka see, milleks ja kuidas Te kavatsete minu vastuseid kasutada. Seetõttu ei ole mul põhjust neile vastata,“ kirjutab Tatter ja ka peale selgitusi ei kommenteeri teemat.

Mitmete allikate kinnitusel on protestijate eestkõneleja Aare Saliste. Talle e-kirjaga saadetud küsimustele ja ka telefonikõnele Saliste ei vasta. Vastused saadab hoopis tema ja kõigi protesteerijate esindaja, hiljaaegu Sorainenist lahkunud ja koos kamraadidega ühise büroo Nove loonud advokaat Kristjan Tamm. Tamm ja Saliste on Äripäeva veergudel olnud varem seotud ühte sularahatüli ja väljapressimist puudutanud looga.

Protestijad sõdivad asukoha pärast

Planeeringuala 15 ümberkaudset elanikku vaidlustasid Tamme kinnitusel detailplaneeringu (DP), sest Hanila vald soovib nende meelest vastuolus kehtiva üldplaneeringu arengusuundadega luua uut tööstusala Virtsu aleviku keskele otse eramajade kõrvale. Tamm lisab, et valla üldplaneering näeb ette, et Virtsus peaks tootmistegevust arendama aga hoopis seal, kus asub räämas hoonestus. Näiteks Tallinna maantee äärsete lagunevate tööstushoonete asemele.

„Vaidlusalune DP planeeringuala on hetkel kehtivas üldplaneeringus tähistatud kui „valge ala“, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Ei esine sellist ülekaalukat avalikku huvi, mis õigustaks sellisele alale tööstuse planeerimist, kui lähiümbruses on spetsiaalselt tööstusalaks planeeritud alad olemas,“ märkis Tamm e-kirjas.

Kaebajate hinnangul on vald rikkunud ka mitmeid teisi planeerimispõhimõtted ja norme. „Näiteks on vald õigustanud planeeringu kehtestamist nii, et sellest saadav majanduslik kasu kaalub võimalikud negatiivsed mõjutused üles,“ märkis Tamm e-kirjas, kuid lisas, et vald ei ole seejuures välja selgitanud, kui palju kasu siis sellest planeeringust saadakse ning millised ja kui suured on need negatiivsed mõjutused, mida saadav kasu üles kaalub.

Protestijad süüdistavad võimu omakasus

Advokaadi ja planeeringu vaidlustajate esindaja Kristjan Tamme sõnul on vald lähtunud vaid erahuvist ning ei ole arvestanud ettepanekute ja vastuväidetega. „Detailplaneering algatati MTÜ Virtsu Arenguselts avalduse alusel, mille juhatuse liikmeks on Jüri Mõniste, kes on ka vallavolikogu liige. Vallavolikogu esimees Mardo Leiumaa on K.Met AS aktsionär ja juhatuse liige. Hanila vallavanem Arno Peksar on K.Kompos OÜ osanik. Nii K.Kompos OÜ kui ka K.Met AS on olnud avalikult huvitatud oma ettevõtete kolimisest loodavasse ettevõtluskeskusesse, mis hakkaks detailplaneeringualal paiknema,“ kirjeldab Tamm erahuvi vaidlustajate pilgu läbi.

Tamm lisab, et vallavanem Arno Peksar on isiklikult samuti väga huvitatud planeeringust, sest sinna jääv kinnistu kuulub tema sugulasele Triin Noorele. „Kaebajatele teadaolevalt on Triin Noore ema ja Arno Peksari ema õed. Eelnevast nähtub, et Arno Peksarel on detailplaneeringu kehtestamise vastu erahuvi, mis seisneb nii ettevõtlusalases huvis kui ka Saare kinnistu omaniku Triin Noorega sugulussuhetest tulenevas huvis,“ kirjeldab Tamm ja lisab, et vald pole oma tegutsemistes olnud erapooletu.

Protesteerijad rõhutavad läbi esindaja Kristjan Tamme sõnade, et ei ole vastu ettevõtluskeskusele endale ja sellele ideele, vaid asukohale. Lisaks viitavad nad puudulikule keskkonnamõjude hindamisele ning ümberkaudsete kinnistute omanike kinnisasjade väärtuse vähenemisele 10-30%, sõltuvalt sellest, millist tüüpi tootmine planeeringualale tuleb.

Vallavanem: see on kius

Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul vastab planeering nõuetele. Ta lisab, et protesteerijad ei soovi lihtsalt seda, et ettevõtluskeskus nende aia taha tuleb. „Tahetakse keskust, aga „võimalikult kaugele enda kohast“,“ räägib Peksar protesti põhjustest.

Planeeritavale keskusele kõige lähemal elab Aare Saliste, kes on nii vallavanem Peksari kui ka arenguselts juhi Mõniste hinnangul kõigi eestkõneleja. Peksar on enda sõnul tundunud Saliste poolt isiklikku rünnakut, ta on isegi natuke solvunud. „Mõni inimene arvab, et rünnak on parim kaitse. Samas ei ole ta vist läbirääkimistes kõige pädevam, sest ründamine surub teise poole ju kaitsesse või vasturünnakule. Kui tahad tulemust, siis püüad ju saada kokkulepet. Antud juhtumil taandub vist asi Saliste isikuomadustesse, kuigi lõpuni ei julge ma seda väita, kuna pole (õnneks) teda muus situatsioonis kohanud,“ märgib Peksar.

Ta meenutab, et nii mõnelgi planeeringu arutamise koosolekul läks asi väga käest ära – hakati karjuma isiklikke süüdistusi - ja mingi hetk otsustati hakata koosolekuid filmima, sest see distsplineeris.

Peksari sõnul jäeti planeeringus Saliste maja ja keskuse vahele mõistlik vahe. Ta ei mõista, kuidas keskus kinnisvara väärtust kahandada võiks. „Kuidas see siis kahandab? Kui töökohti juurde tuleb Virtsu ja elu läheb paremaks, siis võiks ju eeldada kinnisvara hinna tõusu. Kuna tekib huvi selle soetamise vastu. Praegu arvaks, et kui Virtsu edasi alla käib, siis kes seda kinnisvara seal tahab? Ehk ostusoov ju üldse puudub,“ ahastab Peksar.

Langetati soodsam valik

Vallavanema sõnul kaaluti detailplaneeringu alguses kõiki võimalikke asukohti. Ning enne praeguse planeeringu kehtestamist anti elanikele võimalus osaleda koosolekutel, kus projekti tutvustati. Mõned esitasid ka muutmisettepanekuid, millega Peksari sõnul püüti enamasti ka arvestada.

Kuid mereäärsele nn vanale tööstusalale ei tahetud tema sõnul minna seepärast, et sinna soovitakse rajada virgestusala, kus inimesed saavad puhata ja sportida ning ka elamud. Lisaks soovib selle ala omanik saada raha nii maa kui ka vanade hoonete eest, mis tuleks maha lammutada. See teeb selle krundi kallimaks. Lisaks on Pekri sõnul kallim ka sinna kommunikatsioonide rajamine.

Kuna Virtsu poolsaarel elab iga krundi läheduses mõni inimene, siis otsustati valida koht, mis asukoha poolest parim ja rahaliselt odavam. „Kui vaadata kommunikatsioone ja nende ehitamist näiteks, siis Virtsu sissesõidu juures asuvale mereäärsele platsile oleks tulnud projektile kuuekohaline number kindlast juurde kirjutada,“ räägib Peksar probleemkohtadest detailplaneeringu ümber.

Ta nendib, et kui nad oleksid valinud mõne teise, kallima asukoha ettevõtluskeskuse jaoks, siis võib-olla ei oleks praegust vaidlust. „Aga siis me peame eeldama justkui, et teiste kruntide kõrval elavad allaheitlikumad inimesed või? Me ütlesime ka Salistele ja sellele pundile, et teid on siin 15 tükki vastu. Kuid teises kohas puudutab see teisi inimesi,“ räägib Peksar ja lisab, et selle loogika järgi ei saaks Virtsu poolsaarele mitte midagi rajada.

Vallavanem: ma pole isikliku kasu peal väljas

Virtsu ettevõtluskeskuse rajamise vastu protesteerijad viitasid etteheidetes ka vallavanem Arno Peksari erahuvile – et ta soovib oma sugulase maad detailplaneeringu katte all hea hinnaga maha müüa. Peksari sõnul pole aga temal asjas mingit erahuvi.

“Ma ei müü enda tarbeks ega osta ka. Lisaks ei otsusta ma volikogus midagi – ei müüki ega midagi. Meil on selleks volikogu. Mina pole isikliku kasu peal väljas,” kinnitab Peksar.

Mis puudutab tema osalusega ettevõtte K.Kompos OÜ tootmise kolimist uude ettevõtluskeskusesse, siis ei vasta ka see Peksari sõnul tõele.

Peksar kinnitab veel, et sugulus ühe kinnistu omanikuga on kõigile teada, ka volikogule. “Saan veel kord siin ära märkida, et seda ala ei valinud välja mina. Mina ei olnud kõige esimeste ideekohtumistel juures ega veel asjast teadlik. Minule räägiti asjast alles siis, kui taheti seda realiseerima hakata,” rõhutab Peksar.

Ta lisab, et kui tema tegevus oleks lähtunud isiklikust kasuahnusest, siis nii väikses kohas kui Hanila oleks tal ammu juba “kuulsus” küljes. “Ma pole seda isiklikku rünnet ära teeninud,” räägib Peksar.

Tööstuspargi vastastel teinegi konflikt

Äripäev kirjutas mõned kuud tagasi kahe ehitusettevõtte teravast tülist maksmata arvete pärast. See lugu tõi päevavalgele, et vähemalt ehitusturul liigub endiselt suures koguses sularaha. Looga olid seotud läbi ühisettevõtte – Grand Ehitus – ka Aare Saliste ja samal ajal Sorainenist lahkuv advokaat Kristjan Tamm. Just Grand Ehitus oli seotud tüliga, mis sai alguse sularahas maksmisest. Ka siis eelistas Saliste, et vastused saadab advokaat Tamm.

Küsides toona Grand Ehituse osaniku Kristjan Tamme käest, mis on see, mis neid ettevõtte teise omaniku Aare Salistega ühiselt äri ajama paneb, vastab ta: “Aare Saliste ja Kristjan Tamm on töötanud varem koos Celanderis. Nagu ikka, paneb inimesi äri ajama soov teenida tulu. Miks me äripartnerid oleme – saatus on selline?“

Toonane Äripäeva lugu viis lõpuks välja väljapressija Lembitu Kittini, kes on Eesti mõistes tuntud võlgade väljapressija ja enda sõnul mitmetele esirikastele „rahad tagasi toonud“.

Grand Ehituse jäljed viivad välja Celander Ehituseni, mis tüüris saneerimise järel pankrotti. Kuid ka kurikuulsa Q Vara tütarettevõtte müügini. Saliste, Tamme ja ka Grand Ehituse kolmanda omaniku Urmas Piirsoo nimed figureerisid seoses Celander Ehituse vaidlusi tekitanud saneerimise ja pankrotiga. Tookord püüti Celander Ehitust saneerida, mõne hinnangul väidetavalt varadest tühjaks kantida, kuid SEB Pank, Swedbank ja Sampo Pank kui ettevõtte suurimad võlausaldajad sekkusid saneerimisplaani.

Grand Ehituse omanikudKT Konsultatsioonid (14 %) – Kristjan Tamm (100%), Soraineni endine advokaat.Alora Ehitus (30%) – tegevjuht Alo Visnap, omanik Krista Fazijev.Mardikas OÜ (14%) – Margit Leet.Vitrol OÜ (21%) – Urmas Piirsoo 100%.Laane Invest OÜ (21%) – omanik Kristiina Paist (100%), tegevjuht Aare Saliste.