Soome põrus tippliigast, kuid halvim on läbi

Reitinguagentuur Moodys, mis on Soomet tippliigasse hinnanud alates 1998. aastast, otsustas reedel reitingut pügala võrra langetada. Reiting alanes tasemelt Aaa tasemele Aa1. Väljavaade on stabiilne.

Agentuur põhjendas otsust Soome majanduse ees seisvate suurte väljakutsetega ning majanduskasvu kidumisega. Ette heideti ka seda, et riigirahanduse seis halveneb ning pole näha, et avaliku sektori võlakoorma kasvu õnnestub lähema viie aasta jooksul ümber pöörata.

Teised suured agentuurid – Fitch ja S&P – olid majandusraskustes Soome tippliigast välja arvanud juba 2014. aastal. Esimest korda 20 aasta jooksul ei loe Soomet tippliigasse ükski suurtest reitinguagentuuridest.

Reiting näitab hinnangut riigi suutlikkusele oma kohustustega toime tulla ja selles on Soome rahvusvaheline maine väga tugev. Paraku ei vasta majanduse olukord enam tippliiga nõudmistele.

Reitingu langus võib mõjutada laenuraha hinda. Soome laenab vanade võlgade refinantseerimiseks ja uute kohustuste katteks tänavu 20 miljardit eurot. Uut laenu on selles 5 miljardit.

Sümboolne tähtsus

Nordea peaökonomist Aki Kangasharju kommenteeris Soome päevalehele Helsingin Sanomat, et suuremat majanduslikku mõju ta Moody’se otsusel ei näe. „Küll aga on sellel sümboolne tähtsus,“ möönis ta. Samas kaldub ta arvama, et Soome reiting võib veelgi alaneda.

„Ma ei usu, et see on põhi. Kindlasti näeme, et veel mõni agentuur reitingut langetab,“ ütles ta.

Aastal 2009 kahanes Soome SKP üle 8% ning majandus ei ole kriisieelsel tasemel veel taastunud.

Samas on Soomest läinud aastal lõppenud pika majanduslanguse järel hakanud tulema positiivseid uudiseid. Ning reedel sai ka selgeks, et aasta otsa väldanud läbirääkimised Soome ametiühingutega kandsid vilja – sünnib tööturul paindlikkuse lisamise ja palkade vähendamise kokkulepe.

See tugevdab veelgi Soome majanduses ilmnema hakanud toibumise märke, kirjutas majandusminister  Olli Rehn oma blogis.

Veduriks ehitus ja tarbimine

Reedel teatas Soome statistikaamet, et esimeses kvartalis kasvas majandus eelnenud kvartaliga võrreldes 0,6% ja aastatagusega võrreldes 1,6%. Kasvu vedurid olid eratarbimine ja investeeringud. Läinud aasta viimase kvartali kasvunumber korrigeeriti varasemalt 0,1 protsendi suuruselt kasvult 0,5%-le.

Üks helgemaid valdkondi on ehitus, kus aasta alguses oli kasvstatistikaameti andmeil 8%. Eelkõige tõmbekeskustes käib vilkalt nii äri- ja kaubanduskinnisvara kui ka uute korterite ehitus.

Päevalehe Helsingin Sanomat küsitluses osalenud enam kui 60 ökonomistist  oli 94% seda meelt, et langus Soome majanduses on läbi. Kogu majanduses on tugevamat kasvu aga oodata alles siis, kui ükskord ka eksport vedu võtab (esimeses kvartalis langus kvartali baasil 1,1%). 

„Majanduslangus hakkab seljataha jääma, kuid investeeringute vähesus, tööjõu panuse vähenemine ning tootlikkuse aeglane tõus sisaldavad endas suurt riski, et majanduse kasv jääb püsivalt kiduraks,“ ütles Soome Panga vanemökonomist Petri Mäki-Fränti.

Kasv on praegu veel liiga nõrk, et tööpuudust allapoole tuua. Nii arvas 55% küsitluses osalenuist. Ja kui peaks tulema suuremaid välisšokke – näiteks brittide lahkumine EList – võib ka Soome majanduskasv uuesti langusega asenduda.

Kevade märgid

Praegu leiab aga otsides Soome majandusest kevade märke siit ja sealt, näitas Helsingin Sanomate reportaaž. Taksonduses on tellimuste langus peatunud, advokaadibüroo kinnitab firmaostutehingute elavnemist, börsile tuli vahepealse mõõna järel mullu 12 uut ettevõtet ning Soome korteriturg elavnes juba 2015. aasta sügisel. Soomlased ostavad jälle furgoone, mis peaks olema hea märk väikeettevõtluse elavnemisest, ning ökotoidul, millest paljud kitsastes oludes loobuvad, on jälle hea minek. Ka šampanjaostud on tõusul, mis olevat korrelatsioonis majanduse tõusuga. Vaid Marimekko kleidid trotsivad teooriat, et majanduskasvu kiirenedes seelikud lühenevad.

Oluline on ka Soome konkurentsivõime tõstmiseks tööturu osapoolte vahel sõlmitud kokkulepe. Esimest korda 1990. aastate majanduslangusest nõustusid Soome ametiühingud, et töötajate tingimused lähevad halvemaks. Näiteks pikeneb aastane tööaeg 24 tunni võrra ja selle eest palka ei maksta. Ka sotsiaalkindlustusmaksu koorem nihkub tööandjalt vähemaks. Soome valitsus omalt poolt lubas juba tulevaks aastaks maksukärpeid, mis ostujõudu suurendavad, ning loobumist täiendavatest kärbetest. Kokkulepe on selline, et mida rohkem ametiühinguid leppega liitub, seda suurem on maksukärbe. Praegu on n-ö ruumi 415 miljoni euro suuruseks maksukärpeks. 

„Kui see ellu viiakse, siis majanduse kasvutrend jätkub ja tugevneb,“ ütles ametiühingute keskliidu ökonomist Ilkka Kaukoranta.

Jõudsam kasv eeldaks aga ka tööturul jõulisemaid reforme. Nordea peaökonomist Aki Kangasharju nendib, et praegusest kokkuleppest kindlasti ei piisa.